Je ne suis pas un écrivain

mõnikord ma mõtlen, et tahaks elus millegi loomingulisega hakkama saada. Ma olen mõelnud enda postitustele ja unistanud nende avaldamisest. Kuidas ma kirjutaksin igale loole ka elulise tausta, et saadaks aru, millest ma olen mõelnud neid sõnu ning lauseid seades. Ma tean, et mu vanemad sissekanded ei ole keerulised ja arusaamatud, aga teate kuidas ma mõnikord südamest loodan, et oleks veel inimesi, kes saaksid aru ka mu uuematest kirjutistest. Inimesele saab paljut õpetada, aga kas see peaks olema eesmärk? Miks peaksin ma esmajärjekorras õpetama inimestele enda tekste mõistma, kui ei osata isegi klassikalist muusikat hinnata? Rääkimata toidukultuuri või elus toimuva mõistmisest. Siin ilmas on meeletult palju ilusaid asju, mida võiksid kõik osata nautida, aga ometi ei tehta seda. Aga ju siis selles elu seisnebki. Teatud eaks oled sa omandanud elukutse ning lõpetanud enese harimise ja kasvamise kõiges muus. Jõudes ikka, kus sul on 30 teemat mis sulle huvi pakuvad, ei mõtle sa kordagi sellele 40, millest sa võiksid ka midagi kasulikku omandada. Muidugi ei saa eeldada, et inimene tegeleb kõigega maksimaalselt! Ei tohigi eeldada teistelt seda, mida sa ise ka ei suuda. Aga mina suudan hoiduda äärmustest - miks teised ei suuda? Ma ei hinda poliitikuid nende avaliku arvamuse järgi või muusikat lähtuvalt oma lemmik žanrist! Öelda, et miski on vastuvõetamatu - see eeldab sinult terve spektri tundmist, mitte kolme põhivärvi teadmist.
Mõnikord ma mõtlen, et tahaks raamatu avaldada. Aga ma ei pea seda tegema üldlevinud kujul ja raamatupoes. Ma saan seda teha ka ilma, et peaksin muretsema selle üle, kas lugejad mõistavad mind. See on minu raamat ja ma kirjutasin selle endale. Ma ei pea olema kirjanik teie arusaamade järgi. Kuigi sel oleks oma võlu...

***

mm.. jäätis siirupiga? muidugi!

(e)motion pictures

Läbi aastate olen ma näinud väga erinevaid ning omapäraste lähenemistega filme. Võttes arvesse mu kriitilise suhtumise, olen jõudnud olukorda, kus sõelale jäävad vaid harva üksikud ekraniseeringud, mis mind üllatada suudavad. Positiivses mõttes. Sest suurem osa jätab mind kas külmaks või tõuseb esile segu negatiivsest suhtumisest ja pettumisest. Hästi, keskmine film kestab 1,5 kuni 2 tundi. Olles jõudnud viimase kaadrini toimub su peas kiire analüüs ja sa annad sellele hinnangu. Kas tegu oli aja raiskamisega või tunned, et see avas su silmaringi ning õpetas midagi uut. Muusika puhul käib sama protsess veel kiiremini. Raamatutega mõned tunnid või päevad. Nende kõigi ühine joon on see, et sa tead, mil oled jõudnud lõppu ja sul on tekkinud arusaam sisust. Millal leiab aset sarnane hetk sinu elus? Vaadates tagasi erinevatele sündmustele on alati natuke liiga mitu võimalust, kuhu tõmmata joon ja öelda, et siit algas uus lehekülg. Elu ei ole film, mille puhul sa tead kuidas asi lõppes. Siin ei saa harilikult öelda, et alates mingist punktist oli kõik teisiti. Oletame, et minu paari aasta tagusest elust tehti film - kui minu praegune elu tüürib nt samas suunas, mis emotsioonid tekivad vaatajal? Kas ta tõuseb püsti ja ütleb, et ta on seda juba näinud või jääb istuma ning uurib, mis on teisiti. Ehk teema alguse juurde naastes - kas ma olen saanud üldse öelda, et paar aastat tagasi oli mingi hetk, mil ma muutusin? Sain ma öelda, et sõjavägi muutis mind? On mul õigus väita, et keegi on mõjutanud mind? Juhul kui ma peaksin uuesti sarnasele ringile minema, siis ei ole minu elus ja ühtegi lehekülge olnud?

***

natuke klassikalist muusikat. "Handel - Lascia Ch'io Pianga"

jooksuaeg

Kaks kassi jooksid minust tänaval mööda. Mõlemal oli kuhugi väga kiire ning nad ei pannud isegi tähele, et oleksid peaaegu mind tabanud. Suurem ja ülbema olekuga kass heitis küll vahel pilgu väiksemale ning näiliselt nõrgemale, kuid pisem, heledakarvaline kiisu(?) jäi enesele kindlaks. Pilk otse ette ning ei ühtki kõhklust. Teisele pilgu heit tähendanuks justkui nõrkust. Heh, kassid. Nende elukorraldus on nii primitiivne. Suurem osa ajast magada ning ainsad liigutused oleks söögikohani! Ja need vähesed hetked, mil hoolitakse ka intiimsest lähedusest tulenevad kas palderjanist või bioloogilisest kellast. Kassid - kui algelised olendid. Või siiski? Süüa ja hoida energiat vaid selleks perioodiks, mil pingutus on vaat, et elu hinnaga. Kes nüüd lollid on, meie või kiisud/kõutsid ?

***

vahelduseks on päris hea ennast purju juua. aga hoidke piiri!

põllumees põline rikas

Ma ei ole kindel mis kell on, aga väljas on jätkuvalt valge. See on igavene põhjamaise regiooni probleem - südasuvel ei saa sa lihtsalt aru, millal üks päev algab ja teine lõppeb. Õhk on kuiv. Oodatud vihm pole siiani minuni jõudnud. Püsiv kuivus ja liigne valgus on tekitanud minus tunde, et olen eelmisest sajust alates magamata olnud. Vihma on vaja... Rääkisin just turul kaupmeestega ja nad jagasid mu muret, et liigne kuivaperiood ei too kellegile kasu. Samas ma arvan, et mind ei mõistetud, sest nemad lähtuvad ju siiski põllumajandusest. Ja see kuradi taevas on täiesti selge - mitte ühtegi pilve. Kui oma käekella uskuda, siis viimati nägin pilveid 2 päeva tagasi. Taevas oli romantiliselt hall ja mu süda puperdas kõvasti. Tundus, et kohe kohe algab pikalt oodatud vihmasadu. Linnud lendasid madalalt - õhurõhk oli järelikult kõvasti langenud. Ja see lõhn! See spetsiifiline ja ainulaadne aroom mis eelneb alati suurele sajule. Ma teadsin, et piisad on juba alustanud teed selle kuiva ja vaevleva maa poole. Seierid olid veel paari tunni võrra liikunud ning nägin kuidas reaalselt sadu lähenes. Justkui paks kardin, mis liikus minu poole. Ma naeratasin. Nägin kuidas piisad langesid mu jalge ette ja kujutasin juba seda tunnet ette, mil esimene piisk langeb mu näole. Ning siis see lõppes. Ma seisin ja vaatasin joont, mis oli joonistunud mu jalge ette. Nägin kuidas vihm oli lähenenud mulle, aga viimasel hetkel põgenenud. Ma ei mõistnud, mis oli juhtunud.
Ja eile oli päike tugevam kui kunagi varem. Ma ei kandnud isegi päikeseprille, vaid lihtsalt vaatasin talle otsa. Ta naeris mulle näkku ja ma teadsin, et vihm võibki jääda tulemata. Täna lisandus päiksele veel kõrvetav kuiv tuul ning ma murdusin hetkeks. Lõpetasin õues seismise ja taevasse vaatamise - läksin tuppa. Tõmbasin kardinad ette ja ainuke asi mida endale öelda oskasin oli: vahet pole. Vihm ei pea minu peale sadama, vaid maad niisutama. Kuradi põllumeestel oli õigus. Ma ootan parem sügist koos oma tormide ja värvidega!

***

Kohtasin bussis täna hästi huvitavat inimest. kahetsen, et temaga rohkem suhelda ei jõudnud. Olge teie targemad!

naised saunas rääkisid

Edastan siia avalikkuse ette veel mitte jõudnud abipalve sotsiaalministeeriumilt ja politseilt:
Kuuldavasti pidid Tartus tegutsema kaks seni tabamata kurjategijat. Nende omavaheline koostöö antud alal ei ole veel kinnitust leidnud, küll aga petuskeemid pidid mõlema kahtlusaluse puhul olema sarnased. Nimelt pidavat arvatavad süüdlased ära kasutama neidude lihtsameelsust ja head usku. Ohvrid on kinnitanud, et süsteem on väga tõhus ning alles hiljem tuleb kannatanu arusaamisele, et teda on ära kasutatud. Näiliselt pakuvad arvatavad kriminaalid head võimalust aja veetmiseks - koos ühiselt õhtust süüa. Amoraalsed noormehed võtavad enda kanda kõik kulud ja ei eelda külastavalt isikult midagi peale rõõmsa tuju ja positiivse huvi suhtluseks. Mingil hetkel kui kõhud on täis, tekitab noormees külalises huvi muusika vastu, pakkudes võimalust tema mitmekesise muusikamaitsega tutvumiseks. Arvuti on aga alati jäetud magamistuppa voodi kõrvale, millel on siis hea istuda ja muusikat sirvida. Järgmisel päeval, nädalal või kuul (aeg on ohvritel varieerunud väga suures plaanis) jõuab külas käinud isikule kohale, mis tegelikult juhtus. Harilikult selleks hetkeks juba sügavalt meelitatud neiu veedab meeldejääva öö või õhtu selle šarmantse noormehega. Neiu mõistab alles tekkinud suhtest tulenevalt palju hiljem, et tegelikult langes ta lihtsa petuskeemi ohvriks, kus mehe huvi oligi vaid naine voodisse saada. Seega palume kõigil, kel võib olla uurimise jaoks kasulikku informatsiooni, meiega kontakteeruda!

***

Eelneva probleemi tõsidusest lähtuvalt on ka minu soovitus teile - jagage seda infot oma sõprade seas! Iga vihje võib tuua läbimurde uurimises.

Salade césar

nagu elu... Hunnik klassikalisi komponente, millest on pea võimatu mööda minna ja suures valikus kõrvalisi koostisosi, mis võivad täiustada maitset. Samas alates teatud piirist võivad nad muutuda liiga pealetükkivaks või üleliigseks. Seega on kogu salati valmistamise juures kõige tähtsam komponentide tundmine. Raske on luua midagi nii maitsvat, kui ei olda kursis nt õige kastme valmistamisega. Kaste ning kastmekultuur on prantsuse köögis väga kõrgelt hinnatud. Sellepärast on ka köögis alati antud alal oma asjatundja, kes teab kui suures mahus mida ja millal rakendada. Võime panna ennast küüslaugu rolli ja väita, et on arusaamatu miks on meid tarvis purustada oliivi õlis? Vastus on ju lihtne! sest kokk teab, et vaid nii on võimalik luua väga heade maitseomadustega salatikaste. Valmistaja himu ei lähtu sellest kuidas küüslaugule ebameeldivusi tekitada, vaid tulemusest, mis võiks rõõmu pakkuda kõigile. Igaüks on oma rolliga rahul, sest ta teab, et ta on andnud endast maksimumi.

***

lugege nt Kafkat. sest suurem osa teist ei oska lugude taustal näha reaalsust. Harjutage

NO99

Kuidas seletada pilte surnud jänesele?

***

soovitus? mõelda selle lühikese küsimuse peale.