2400 km - osa 8

Ega see just saladus pole, aga viimase aasta jooksul on see blogi üsna kokku kuivanud.

Ebameeldiva vaikuse vältimiseks üritan teid edaspidi vähemalt oma muusikaliste eksperimentide, avastuste ja rännakutega kursis hoida. Olen alati uskunud, et just muusika on inimese psüühikat, emotsioone ja läbielamisi kõige paremini kirjeldav kunstivorm. Seega teritage kõrvu ja laske fantaasialennud valla!


***

Francoise Hardy - Le Temps De L'amour
Plaid Dragon - Dog Physics
The Smiths - Asleep
The Samples- Could it be another Change
Wall - Something on Your Mind (Karen Dalton cover)

2400 km - osa 7

Detsember on lumine. Väidetavalt polnud eelmine aasta kuni aastavahetuseni Eestis praktiliselt üldse lund olnud... Ja detsember on uskumatult kiire. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes justkui öö ja päev.

Iga aasta lõpus olen ma aastale tagasivaate teinud ning enda jaoks välja toonud olulisemad sündmused, ühes suurimate saavutuste ja tähelepanekutega. Kõike seda sellepärast, et ikka üha uuesti algavatest aastatest rohkem rahulolu saavutada. Ja selles võtmes näitas 2012 aasta juba üsna häid tulemusi.

Lumiseid jõule ja laia naeratust!

***

Miks mulle meeldib indie muusika? Olen üritanud sellele endas vastust leida, aga see on raskem küsimus kui esialgu tundub. Äkki sellepärast, et see on rahulik, puhas ja lihtsalt ilus muusika? Ilma liigse taustamürata ja oma lihtsuses vaid olulist edasi andes? Umbes nagu jõulud, aga ühe nädala asemel on nad olemas terve aasta. (loe: nt Bon Iver)

2400 km - osa 6

Päev algab alati suure kruusi musta kohviga. Mõnusalt lõhnav "pätikohv" ilma igasuguse piima või suhkru või muu lisandita. Ei ole erilist vahet kui hea või halva enesetundega sa ärganud oled, aga kohv paneb sind ikka naeratama.

Päev lõpeb alati malemängu ja tassi teega. Ettenähtud arv tunde magamiseks ja taas järgneb juba uus hommik ja uus kohv. Ning üsna pea ongi juba jõulud siin.

***

Nat King Cole - The Christmas Song (Merry Christmas To You)

2400 km - osa 5

Muusikutel ja tegevjuhtidel polegi nii palju vahet. Mõlemad lähtuvad ju oma sisemisest kirest ning veendumusest, et neil on turule pakkuda kas midagi erilist või on pakutav turul olevast lihtsalt kõvasti parem. Vahet ei ole kas aastaid oma bändi kallal nokitseda või ülikoolis teadmisi omandada - sotsiaalne kapital kasvab ikka ühtmoodi; vilumus oma valdkonnas suureneb samuti; ning turul läbilöömiseks vajad sa ühtmoodi palju õnne, töötahet ja enesekindlust.

Kui mind oleks väiksena muusikakooli pandud, siis oleks minust saanud suurepärane muusik ja helilooja. Minu kirjutatud lood muudaks maailma ja näitaks meile teed. Aga mind ei pandud väikese poisina muusikakooli, vaid erakooli majanduse alustega tutvuma. Mis seal siis ikka? Omamoodi helilooja ja dirigent saan ka selles valdkonnas olla ju!

***

The National - A Reasonable Man (I Don't Mind)
Frankie Animal - My Friend

2400 km - osa 4

Mida päev edasi, seda enam ma tunnen, et ma elan ja olen vales kohas. Ma ei peaks siin ärkama ja hommikukohvi keetma. Ei peaks siinsete probleemidega maadlema ja juuri enda alla kasvatama. Veendun üha enam, et ma olen määratud mujale...

[Vahemärkus: Mõtlesin kunagi kirjutada raamatu lihtsalt eestlasest, omamoodi stereotüüpsest ja mitte millegi poolest erilisest. Panna kirja kuidas maailmapildi avardumisega ja suureks kasvamisega positsioneerib ta ennast laiemas inimestevõrgustikus. Rahvuslane ja patrioot nagu vägad paljud teised tema väikeses riigis. Ent mida aastad edasi, seda enam kaob temast seda rahvuslikku uhkust ning liberaalset maailmapilti. Raamat lõpeb arusaaamaga, et temast on saanud pigem multikultuurne sotsialist, kelle jaoks ei ole riigis, mida ta kunagi nii palavalt jumaldas, enam miskit armastusväärset. Jäävad vaid pere ja sõbrad, kellest ta saab sama siiralt hoolida ka igal pool mujal maailmas.]

Otsin oma pilguga kohta kuhu minna. Kõik maailma uksed on valla, aga iga kord kui lähemalt vaadata, selgub et uksest sisse astumine on keerulisem kui esialgu paistis. Ometi jäevad sõelale üksikud variandid, mis ajapikku üha tõenäolisemaks muutuvad. Ja mulle meeldib see tunne, et mind hoiab üha vähem asju siin kinni. Ei ole enam seda kummalist kammitsevat kohusetunnet siis töötada või elada või pere luua. Ei ole hirmu tunde ees, et vanusest tulenevalt peaksin olema seotud ühel, teisel või kolmandal moel.

Ja ma arvan, et selle lõpliku sooja ja enesekindla tunde eest pean ma tänama oma kahte tuhandet ja neljasadat kilomeetrit, sest tema on mulle õpetanud, et ei ole oluline siduda end kinnistunud arusaamadega või kohustustega kellegi ees end siduda/tõestada. Kui need kaks tuhat ja nelisada on valmis minu kõrval ja minuga koos korrutama neid kilomeetreid Eestist veel 3, 4 või 5 korda kaugemale, siis olen ma minekuks valmis.

***

Nico - These Days

2400 km - osa 3

Traditsioonide olulisuse üle võib lõputult vaielda. On hetki kus nende olemasolu teeb neid veel erilisemaks ja väärtuslikumaks. Ning on olukordi kus nad hakkavad pärssima arengut. Areng võib alati olla nii positiivne kui negatiivne. Teadmatus kumb omadus mõjule saab on ka põhjus, miks traditsioone nii kergekäeliselt ei muudeta.

Jõudes olukorda kus traditsioonide muutmine on päevakorral panebki meid tagasi vaatama tema olemusele. Vahet ei ole kas tegu on jõululaupäeva veetmisega oma vanemate juures, blogi kujunduse ja ülesehituse säilitamise, või töökoha vahetamisega - enne muudatuste tegemist peame me oleme kindlad, et need muudatused on seda väärt.

Ma olen kindel, et nii mõnedki tehtud muudatused minu elus viimastel kuudel kui ka saabuvad muutused algaval sügis/talvel on ennast õigustanud/õigustamas.

***

Umbusk nime suhtes pole õigustatud - kuulake Raadio Tallinnat! Kuni kella 6ni õhtul väga head dzässi ning pärast seda tasemel uudissaated Euroopast.

2400 km - osa 2

Hommikune rituaal kordus: pärast ärkamist veendus ta kella vaadates, et on maganud taas tavapärase arvu tunde; kõndis kööki ja pani vee keema; valis omale meelepärase tee ja asetas kotikese kruusi. Mõni minut mis vee keema minekuks kulub, veedab ta vannitoas hambaid pestes. Külmkapis norutav hapupiimajook ja kapil istuv müslitops leiavad omale samuti rakenduse. Pärast kerget einet heliseb telefon ja päev võib alata.

Seenevihma sajab kuni õhtuni.

***

Twigs - Hide
Twigs - Ache