Sissejuhatus

"Ma kirjutan siia palju ja erinevaid asju. On tekste, milles harjutan sõnaseadeid ja mõttearendusi ning vahel leidub jutte, milles peitub ka midagi sügavamat. Sinult palun ma vaid seda, et avaldaksid julgelt arvamust (nii sõnaseade kui sisu üle) ja ei otsiks tagamõtet sealt kus seda pole. Aitäh!"

esmaspäev, 28. september 2009

A=F*s

Mida kõrgemal on mingi asi (?) seda raskem on tööd teha. Äkki see on peidetud sõnum eesmärkide kohta? Ehk kui me ajame oma eesmärgid väga kõrgele, siis on ka tööd tüütum teha? Teisisõnu istun hetkel füüsika loengus, vaatan kuidas terve tahvel on mingeid valemeid täis ning kahe nädala pärast on esimene kontrolltöö. Rüperaali aku sureb ka kohe ära.

***

mida Lenin ütles? ikka õppida õppida õppida.

neljapäev, 24. september 2009

ÖÖ ja päev

Raske öö on seljataga. Hetkel kuulan muusikat ja valmistun trenni minekuks. Olen avastanud, et tantsimine suudab pakkuda samuti väga palju häid emotsioone kuid muusika tasandile ta veel ei jõua. Samas seisneb erinevus selles, et erinevalt heast muusika tegemisest oskan ma vähemalt natukenegi tantsida. Lisaks senisele olen hetkel uurimas veel lisavõimalusi kus tantsida. Kahe tunni pärast pean aga juba trennis olema aga enne vaja veel süüa. Kavatsen täna 2 treeningut järjest teha. Peale seda lähen vist filmi vaatama ja ootan kuni JM on valmis minuga koju minema. Natuke loll tunne sellepärast, et teda nii palju ootan ja aitan ja tahan ja vajan.

***

Irya Gmeyner - Room 54

reede, 18. september 2009

Mis imelik masin see olla võib?

Tartus on see aasta väga palju teisiti. Olen natuke kainema mõtlemisega, üritan kooliga tegeleda ning inimesed minu ümber on vahetumas. Eile oli väga tore see, et nägin üle pika aja ka vanemaid tuttavaid. Tarbatust käisid inimesed külas. Lisaks ka mõned noored tantsijad. Samas on ikkagi kuidagi ära-olev tunne. miski oleks justkui nagu puudu. Süda tahab üht, mõistus teist. Ja siis sa oled ja istud ja mõtled ning näed, kuidas kõik su ümber sagivad aga sinu aeg seisab. Istuda oma kodus, köögis laua taga, ja juua kohvi. Vaadata kuidas inimesed mööduvad ja mõelda. Häid asju. Ja mitte nii häid asju. Ja köögis ikka istuda ning kuulata kuidas elutoast kostab muusika. Mõnus ja rahustav. Mhh, Beethoveni "Kuupaiste" sonaat kostub. Ja nõud on ikka pesemata.
Miks on see aasta Tartus kõik nii teisiti. Uued ajad, uued inimesed, uued olukorrad.

***

Pühapäeval lähen vanavanematele külla. Soovitan sama teha.

reede, 11. september 2009

Kasvada...

...ehk saada suureks inimeseks. See vist tähendab, et leppida kõigega mis su ümber muutub. Sa ei saa jonnida ja hädaldada, vaid lihtsalt lepid sellega. Vastu võidelda? Jah. Elu õpetab meile paljut ja suurema osaga asjadest läheb meeletult aega enne kui nad meile kohale jõuavad. Ei tasu mõista liiga hilja. Ja kui mõistadki liiga hilja, oled jälle katkise küna ees. Teha nägu, et sa ei saa aru või uuesti võidelda? Elu on lootusetu võitlus. Selle asemel, et seda nautida ja vaadata kuhu ta end tüürib, tahab inimene kohe võidelda. Paha. Kasvame suureks. Ja naudime rohkem seda kuidas asjad ise ennast tuule käes keerutavad.

Mulle meeldib, et mu blogi on valge. (loe: täiesti kasuta vahemärkus mida ma lihtsalt tahtsin kõva häälega välja podiseda)

***

Armastada. Kirjeldamatu emotsioon.