vastukaja

Jah, ma olen keeruline ja/või imelik. Aga sellepärast ongi hea siia kirjutada. Selle eesmärk ei ole teistele midagi selgeks teha, vaid pigem üritada endas selgusele jõuda.

Kolmapäeval oli mul sünnipäev. Ma olen iga aasta orkutis ja muudel sarnastel lehekülgedel oma sünnipäeva ära varjanud. Ärge küsige miks. Üritage pigem mõista. Ja kui ei õnnestu, siis küsige.

***

Last FM

A=F*s

Mida kõrgemal on mingi asi (?) seda raskem on tööd teha. Äkki see on peidetud sõnum eesmärkide kohta? Ehk kui me ajame oma eesmärgid väga kõrgele, siis on ka tööd tüütum teha? Teisisõnu istun hetkel füüsika loengus, vaatan kuidas terve tahvel on mingeid valemeid täis ning kahe nädala pärast on esimene kontrolltöö. Rüperaali aku sureb ka kohe ära.

***

mida Lenin ütles? ikka õppida õppida õppida.

ÖÖ ja päev

Raske öö on seljataga. Hetkel kuulan muusikat ja valmistun trenni minekuks. Olen avastanud, et tantsimine suudab pakkuda samuti väga palju häid emotsioone kuid muusika tasandile ta veel ei jõua. Samas seisneb erinevus selles, et erinevalt heast muusika tegemisest oskan ma vähemalt natukenegi tantsida. Lisaks senisele olen hetkel uurimas veel lisavõimalusi kus tantsida. Kahe tunni pärast pean aga juba trennis olema aga enne vaja veel süüa. Kavatsen täna 2 treeningut järjest teha. Peale seda lähen vist filmi vaatama ja ootan kuni JM on valmis minuga koju minema. Natuke loll tunne sellepärast, et teda nii palju ootan ja aitan ja tahan ja vajan.

***

Irya Gmeyner - Room 54

Mis imelik masin see olla võib?

Tartus on see aasta väga palju teisiti. Olen natuke kainema mõtlemisega, üritan kooliga tegeleda ning inimesed minu ümber on vahetumas. Eile oli väga tore see, et nägin üle pika aja ka vanemaid tuttavaid. Tarbatust käisid inimesed külas. Lisaks ka mõned noored tantsijad. Samas on ikkagi kuidagi ära-olev tunne. miski oleks justkui nagu puudu. Süda tahab üht, mõistus teist. Ja siis sa oled ja istud ja mõtled ning näed, kuidas kõik su ümber sagivad aga sinu aeg seisab. Istuda oma kodus, köögis laua taga, ja juua kohvi. Vaadata kuidas inimesed mööduvad ja mõelda. Häid asju. Ja mitte nii häid asju. Ja köögis ikka istuda ning kuulata kuidas elutoast kostab muusika. Mõnus ja rahustav. Mhh, Beethoveni "Kuupaiste" sonaat kostub. Ja nõud on ikka pesemata.
Miks on see aasta Tartus kõik nii teisiti. Uued ajad, uued inimesed, uued olukorrad.

***

Pühapäeval lähen vanavanematele külla. Soovitan sama teha.

Kasvada...

...ehk saada suureks inimeseks. See vist tähendab, et leppida kõigega mis su ümber muutub. Sa ei saa jonnida ja hädaldada, vaid lihtsalt lepid sellega. Vastu võidelda? Jah. Elu õpetab meile paljut ja suurema osaga asjadest läheb meeletult aega enne kui nad meile kohale jõuavad. Ei tasu mõista liiga hilja. Ja kui mõistadki liiga hilja, oled jälle katkise küna ees. Teha nägu, et sa ei saa aru või uuesti võidelda? Elu on lootusetu võitlus. Selle asemel, et seda nautida ja vaadata kuhu ta end tüürib, tahab inimene kohe võidelda. Paha. Kasvame suureks. Ja naudime rohkem seda kuidas asjad ise ennast tuule käes keerutavad.

Mulle meeldib, et mu blogi on valge. (loe: täiesti kasuta vahemärkus mida ma lihtsalt tahtsin kõva häälega välja podiseda)

***

Armastada. Kirjeldamatu emotsioon.

...

Lihtsalt kannatlik peab olema. Ja ootama.

Ilus jaanuar?

Üks, mulle tähtis, inimene pani mind mõtlema, et tegelikult ma ei peaks avaldama oma kirjutisi siin niimoodi. Iseenesest ei ole mul selle vastu midagi, aga miski muu viis mu mõtted uuesti selleni. Kui ma seni olen kirjutanud, eesmärgiga, et inimesed sellest tulenevalt mulle vastukaja jagaksid, siis tegelikult ei peaks see äkki nii olema? Sest... Oli periood kus ma kirjutasin, kuna üks väga oluline inimene mõistis mind siis paremini. Aga nüüd ei näe ma sel enam mingit mõtet. Pigem süvendab see vaid pealiskaudsust. Mitte selle ühe indiviidi, vaid kõigi lugejate suhtes. Vahest oleks sarnane võrdlus - iga kord lihtsalt posti teel endale kiri saata. Sest ma kirjutan ju eelkõige endale ning seega pole mõtet seda siin avaldada?

Kuidas seda nüüd öelda? Saate aru küll.

***

Love Actually - "Carol Singers"
sest see on lihtsalt nii irooniline.

Saamine on taeva asi.

Olen juba mitu kuud pidanud plaani, mida peale ajateenistust tegema hakata. Ideaalis peaks ma otsima töökoha, raha teenima, oma õppemaksu ära maksma, ülikooli lõpetama ja siis midagi edasi tegema. Samas võiks ju hoopis suve alguses kuhugi pikemaks ajaks ära sõita. Ühendriikidesse on kutsutud ja Austraalia on pakkumiste seast läbi jooksnud, aga natuke hirm on nagu ära sõita. Oleks aastakese kõigest siinolevast eemal ja tuleks tagasi ning saaks alustada justkui puhtalt lehelt. Puhas leht kuluks vist suuremas osas ära ka. Päris palju asju on nii nagu ei tahaks, et nad oleks. Ja on asju mida tahaks ka üldisemas pildis, aga ei saa. "Elus ei peagi ju kõike saama" bla-bla-bla... Ei pea jah, aga on asju, mida ma tõesti tahan ning nende nimel ka võitlen. Oma asi milline see võitlemine välja näeb. Olgu selleks siis üliintensiivne peale käimine või enda nähtamatuks muutmine. Aga kõike ei saa. Reaalsus on alati Idealismile 1:0 teinud. Ok valimistel ei ole juba viimased 10 aastat vist, aga no küll see seal ka kunagi juhtub.
Ma tahan ülikooli ka ära lõpetada, aga mida rohkem ma oma erialast eemal olen, seda enam tunduvad mulle teised alad palju huvitavamad. Sotsioloogia, Õigusteadus, Kirjandus, Prantsuse keel ja kultuur. Religioon. Võimatu.
Ma tahan leida töökoha, mis suudaks mulle piisavalt vaheldust pakkuda ning oleks nii vaimselt kui materiaalselt ära tasuv. Ametid mille jaoks peaks aega leidma ülikooli kõrvalt. Elukutsed, millele saaks end ka pikemalt pühendada.
Ma tahan õnnelik olla. Kui ma piisavalt hõivatud olen, siis tundub, et ma olengi seda, aga mida rohkem on vaba aega - vaba aega mõtlemiseks - seda rohkem ma kahtlen selles. Ehk siis mõtlemine on tõeliselt kahtlane tegevus.
Kui mõtlemine tegi ahvist inimese, väidetavalt veel Homo Sapiens Sapiens'i, siis kuhu see välja viib? See väidetav tark inimene ei ole üldse tark kui tema sõnavaras on üldlevinud "küsimärk". Tark inimene peaks kõike teadma, mitte nii palju küsima pidevalt.

***

Kutsuge oma parimad sõbrad külla ja tehke süüa. Ja jooge natuke, et toit maitseks veel paremini ning rääkige elulistest asjadest. Päevauudised, raamatud, suhted või mis iganes veel. (Kollased uudised ja klatš ei loe)