Sissejuhatus

"Ma kirjutan siia palju ja erinevaid asju. On tekste, milles harjutan sõnaseadeid ja mõttearendusi ning vahel leidub jutte, milles peitub ka midagi sügavamat. Sinult palun ma vaid seda, et avaldaksid julgelt arvamust (nii sõnaseade kui sisu üle) ja ei otsiks tagamõtet sealt kus seda pole. Aitäh!"

reede, 5. märts 2010

põllumees põline rikas

Ma ei ole kindel mis kell on, aga väljas on jätkuvalt valge. See on igavene põhjamaise regiooni probleem - südasuvel ei saa sa lihtsalt aru, millal üks päev algab ja teine lõppeb. Õhk on kuiv. Oodatud vihm pole siiani minuni jõudnud. Püsiv kuivus ja liigne valgus on tekitanud minus tunde, et olen eelmisest sajust alates magamata olnud. Vihma on vaja... Rääkisin just turul kaupmeestega ja nad jagasid mu muret, et liigne kuivaperiood ei too kellegile kasu. Samas ma arvan, et mind ei mõistetud, sest nemad lähtuvad ju siiski põllumajandusest. Ja see kuradi taevas on täiesti selge - mitte ühtegi pilve. Kui oma käekella uskuda, siis viimati nägin pilveid 2 päeva tagasi. Taevas oli romantiliselt hall ja mu süda puperdas kõvasti. Tundus, et kohe kohe algab pikalt oodatud vihmasadu. Linnud lendasid madalalt - õhurõhk oli järelikult kõvasti langenud. Ja see lõhn! See spetsiifiline ja ainulaadne aroom mis eelneb alati suurele sajule. Ma teadsin, et piisad on juba alustanud teed selle kuiva ja vaevleva maa poole. Seierid olid veel paari tunni võrra liikunud ning nägin kuidas reaalselt sadu lähenes. Justkui paks kardin, mis liikus minu poole. Ma naeratasin. Nägin kuidas piisad langesid mu jalge ette ja kujutasin juba seda tunnet ette, mil esimene piisk langeb mu näole. Ning siis see lõppes. Ma seisin ja vaatasin joont, mis oli joonistunud mu jalge ette. Nägin kuidas vihm oli lähenenud mulle, aga viimasel hetkel põgenenud. Ma ei mõistnud, mis oli juhtunud.
Ja eile oli päike tugevam kui kunagi varem. Ma ei kandnud isegi päikeseprille, vaid lihtsalt vaatasin talle otsa. Ta naeris mulle näkku ja ma teadsin, et vihm võibki jääda tulemata. Täna lisandus päiksele veel kõrvetav kuiv tuul ning ma murdusin hetkeks. Lõpetasin õues seismise ja taevasse vaatamise - läksin tuppa. Tõmbasin kardinad ette ja ainuke asi mida endale öelda oskasin oli: vahet pole. Vihm ei pea minu peale sadama, vaid maad niisutama. Kuradi põllumeestel oli õigus. Ma ootan parem sügist koos oma tormide ja värvidega!

***

Kohtasin bussis täna hästi huvitavat inimest. kahetsen, et temaga rohkem suhelda ei jõudnud. Olge teie targemad!

Kommentaare ei ole: