Sissejuhatus

"Ma kirjutan siia palju ja erinevaid asju. On tekste, milles harjutan sõnaseadeid ja mõttearendusi ning vahel leidub jutte, milles peitub ka midagi sügavamat. Sinult palun ma vaid seda, et avaldaksid julgelt arvamust (nii sõnaseade kui sisu üle) ja ei otsiks tagamõtet sealt kus seda pole. Aitäh!"

esmaspäev, 21. jaanuar 2008

Suureks saada.

Inimese elu muutub pidevalt. Tõusud, mõõnad, järsud kõrvalekalded ja ootamatud tagasiminekud. Umbes nagu eriti uhkel Ameerika Raudteel. Ainuke vahe on selles, et kui lõbustuspargis, astud sa sõidu lõppedes tagasi oma reaalsesse olevikku, siis elus pole sul kuhugi põgeneda. Kõik muu on aga sarnane. See võib sind naerma ajada, hirmu panna tundma, tekitada soovi iiveldada, panna endasse armuma jne. Kõige suurem oskus on selle kõige juures isegi sarnane. Peale piisavalt selle kogemist, õigel ajal ei öelda. Kui sa tunned, et veel üks sõit ajab sul südame pahaks, siis rohkem ei lähe. Ja liigud oma elus, tivolis, edasi. Vahel on kahju kui juhtub nii, et väiksena liiga palju oma lemmiku aktraktsiooniga tegeledes, suureks kasvades mõistad, et see oli hoopis midagi erinevat sellest mis sa arvasid selle olevat. Ma mäletan Kadrioru Tivolis oli kunagi mingi kast kuhu sa istusid sisse ja see tekitas efekti nagu hullult raputaks ja keerutaks sind üle pea. Suureks kasvades mõistsin ma, et tegelikult oli kast ühe koha peal, vaid natuke rappus, ja tegelikult olid mingid valgus ja visuaalefektid, mis tekitasid selle tunde. Peale seda korda ma selle kastiga ei sõitnud. Pettumus oli nii suur lihtsalt. Ja kuna elus on samamoodi, et mingi hetk sa mõistad kui väga on reaalsus sinu ideaalist erinev, pead sa ka lihtsalt loobuma ja edasi minema. Samas vaatamata kõigile pettumustele, rõõmudele ja emotsioonidele astud sa ikka vahel lõbustuspargist läbi ja meenutad kõike läbielatut. Elus ka. Lihtsalt üks pisike erinevus on see, et pargis saad sa alati pileti osta ja elavdada oma mälestusi. Elus pead sa piirduma piltide, kirjade, mälestustega, sest kui seda inimest, hetke või sündmust enam ei ole, siis sa ei saa lihtsalt piletit ostes teda tagasi tuua. Lõbustuspark on seega kui sissejuhatus ellu. Kui läbid seal terve päeva edukalt ja suudad järgmine kord sinna naeratades naasta, siis peaksid suutma ka elus hakkama saada. Lihtsalt pead endale korrutama, et elus ei ole seda geniaalset piletisüsteemi mis võimaldab minevikku tagasi tuua. Aga seda tivol sinult eeldabki ju. Et kui sa suureks saad siis sa peaksid seda kõike teadma juba. Tivoli jääb alatiseks põlluks, kus väikesed saavad esimesed elukogemused, ja jätkavad suureks kasvamist.

***

Linkin Park - Shadow of the Day
Linkin Park - In Between
Eminem - Kim

kolmapäev, 16. jaanuar 2008

Elu

Millest koosneb?

Söök? Jaaa...
Jook? ikka vahel...
Sõbrad? no ilma ei saa...

Mis veel?

***

Soovingi kõike seda head paremat teile ;)

neljapäev, 10. jaanuar 2008

Mõistus

Sellega on vist nii et kellele ikka antud pole, sellele ei ole. Ei teagi kas peaks kurb olema, et meie seas liigub ka inimesi, kes pole päris normaalsed või on see pigem paratamatus. Igatahes mul on hea meel, et mind ümbritsevad inimesed kõik korras on.
Wikipedia says: "Idiot" was originally created to refer to "layman, person lacking professional skill", "person so mentally deficient as to be incapable of ordinary reasoning". Declining to take part in public life, such as democratic government of the polis (city state), such as the Athenian democracy, was considered dishonorable. "Idiots" were seen as having bad judgment in public and political matters. Over time, the term "idiot" shifted away from its original connotation of selfishness and came to refer to individuals with overall bad judgment–individuals who are "stupid". In modern English usage, the terms "idiot" and "idiocy" describe an extreme folly or stupidity, its symptoms (foolish or stupid utterance or deed). In psychology, it is a historical term for the state or condition now called profound mental retardation.

***

Täna ei soovita midagi. Paiskan lihtsalt õhku arvamuse, et armastus peaks ikka vanust küsima. Seniks - olge tublid.

esmaspäev, 7. jaanuar 2008

Jest doroga dalše...

ja nii ongi. Kui üks uks sulgub, avaneb alati teine. Ei see väljend oli vist vastupidi. Vahet pole, point jääb samaks. Lisaks on mul elus nüüd eesmärk taas olemas. Saan keskenduda inimestele kellele ma lähen täielikult korda ja kes usuvad minusse. Usk ongi kõige alus. Kui sinusse ei usuta, siis ei saa sa ka sellest inimesest midagi loota. Sama hea oleks loota, et selgest taevast sajaks lund. Njah. Vähemalt lund on korralikult sadama hakanud. Ja see on hea.

***

Soovituseks seekord midagi rahulikumat.
MarR - Puhas Lumi (juutuubis täitsa olemas ja link mu blogiski paremat kätt)