Pass taskusse

Kas Sina oleksid nõus kõik seljataha jätma ja mõneks aastaks lihtsalt lahkuma? Miks?

***

Wye Oak - Civilian

miks tasub saada isaks

Vaatasin juba teist ööd järjest taevasse. Tartus ei vaata ma väga tihti tähtede poole, aga maal olles teen ma seda automaatselt iga kord majaukse ette jõudes. See on vana ja rumal komme. Ometi armas. Pea kuklasse surutud ning külm tuul mu paljastunud kaela ümber puhumas, meenub mulle selle tegevuse lugu. Vaatan ikka ja jälle Suurt Vankrit, suunan ühe käe selles suunas ning teise 90 kraadi vasakule. Otsin omale tuttavat tähtede rida, aga ei suuda seda tabada. Tõenäoliselt pean suve ootama jääma...

Päeval ATV'ga sõites teadsin terve aeg, millist marsruuti peaksin kasutama, aga ometi metsas vastava teelahkmeni jõudes otsustasin raskema tee kasuks. Olin varasematel aastatel alati valitud rada sõitnud, aga viimase aasta jooksul olin seda vältinud. Möödusid hetked. Pool tundi hiljem oli mu masin üleni mudane, jalad vees sumpamisest külmunud, riided kuni vöö kõrguseni märjad, käed lõhki ja süda hirmul, sest kõige raskem hetk oli alles saabumas. Kiirendasin ja üritasin pead mitte sinna suunas keerata. Siiski nägin silmanurgast piisavalt...

Tahan mässida end teki sisse
mille all on terve maailm.
Kus kauni tunde valgusesse
kodu luua poleks vaev.

***

Machete - Нежность

närbuda või õitseda

M on solvunud, sest juba nädalaid ei ole ma tema raamatuga tegelenud. Selle asemel on suurem osa minu vabast ajast olnud seotud minu isiklike probleemide ja rõõmudega. Kuidas peaksin ma leidma vaba aega tegelemaks kellegi teise elu kirjeldamisega, kui mu enda oma meeletul kiirusel minu eest põgenemas on? Sean sammud elupaadi tagumisse ossa ning heidan ankru emotsioonide merre. Sõiduvahend peatub ja ma tean, et see on hetk, mil ma saan üles täheldada olulisi aspekte enda tegemiste kohta.

Olen märganud, kuidas mu blogis on taas käsil stiili muutumine ja uue lähenemise juurdumine. Harjumatult suur hulk tekste jääb avaldamata ning luuletused on juba pikemat aega kadunud. Üksikud avaldatavad tekstid on harjumatult otsekohesed ning sümboleid jääb aina vähemaks.

Unenäod ei allu mulle enam. Õigemini lucid dreaming toimib jätkuvalt, aga olukord on u nagu filmi Inception vaadatates. Liinid jooksevad nii sügavaks, et mul kaob järg selle üle, mis tasemel ma mida tegin ja kuidas. Ehk kokkuvõttes olen juba paar ööd näinud unes paari öö vanuseid unenägusid, mis tegelikult aset ei leidnud, aga mõjutavad mu kontrolli ja reaalsustaju.

Terve aasta jooksul olen ma leidnud vaid kaks naist, kes on suutnud mulle vestluskaaslasena muljet avaldada. Ja see on midagi erilist. Üks asi on see, kui sa räägid neiuga juttu ja vestled temaga kõigest veidi. Teine asi on võimalus teemadest sõltumata iga subjekti puhul süviti minna ning kaotada ajataju. See on hea tunne. Ehk kas rääkida neiuga 4 tundi kõigest või teisel juhul vestelda sama pikalt ühest teemast, kella kordagi vaatamata, ning vestluse lõppedes tunda, et sul jäi nii palju asju veel ütlemata!

Pigem surra üksi, kui veeta oma elu koos kellegagi, kes pole sinu silmis ideaalne. Ja see viimane sõna ei tähenda veatut. Ideaalne tähendab maksimaalset rahulolu sõltumata tema omadustest klassikalise mõõdupuu järgi. Ehk ideaalsel inimesel on samuti vead küljes nagu meil kõigil. See teebki meist inimesed.

Mul meeldib inimesi õnnelikuks teha. Ja mul meeldivad inimesed, kes oskavad seda märgata ja hinnata.

***

Murran veel ühe oma blogi põhimõtte: soovitan ühte ja sama lugu kaks korda järjest...

Bang Gang - Inside

ja tegelikult tasub kõik nende plaadid endale muretseda.

Aim High / Walk Slow

Mul ei ole õrna aimugi, mis olukord valitseb mu elus nädala, kuu või kahe pärast, aga ma sihin kõrgele. Kool peab saama lõpetatud ning siis olen ma iseenda päralt. Olen otsustanud siinsele elule selja keerata ja minna maailma avastama nagu mõni prints lapsepõlve muinasjuttudes. Eesmärgiks ei ole õnne leida või jõuda kohta, kus mul tekiks petlik soov maha istuda. Mu sünnikodu jääb siiski siia ning ka mu lõplik eesmärk on ringiga siia naasta. See pole enese petmine, et kuskil võiks olla parem või põgenemine, kuigi seda nii saab tõlgendada. Ei, ma tahan lihtsalt kõndida. Kõndida ja näha kohti, millest suurem osa teist ikka ja jälle vahel unistab.

Mul ei ole sihtkohta, aga ma tean, et ma tahan maailmale ringi peale teha. Kui mitte kaks.

***

Bang Gang - Inside

kui üks lugeja on vähem

Koolis mulle ei meeldinud keemia, aga natuke mõistan ma seda siiski, (C₁₇H₁₃ClN₄) sest nii tore on õhtul tulla seltskonda ja olla jälle see, "kes ma alati olen". Õigemini see, keda kõik need nö inimesed minu ümber näevad. Ma siiani ei mõista, miks ma pean mõnda inimest oma sõbraks või olen kellestki heast arvamusel. Mida halba saate te mulle teha, kui ma ütlen teile, et te kõik olete ühesugused, rumalad ja pealiskaudsed. Ma tahan elada oma eilses unenäos ja eilse päeva tahan muuta unenäoks. Aga kuna nii mõnigi inimene nägi mind eile, siis see pole vist võimalik.

***

Urmas Alender - Teisel pool vett

Une ja Ärksa tänava nurk

Istun maja ees trepil ja süütan oma sigareti. Hommikune päike soendab mu valusaid jalgu ning vaevu tuntav tuuleiil värskendab väsinud nägu. Olin öösel jälle unes näinud seda sama kummitust, kes suudab jätta mulje, et uni ei ole uni. Tema seltskonnas on tunded reaalsed ja naeratused siiramad, kui päris elus. Ainsad hetked unenägudes, kui ma unustan lucid dreaming'u ja usun siiralt, et kõik on tegelik. Ja siis tuleb reaalsus. Ma vannun alati, sest olen kuri enda peale, kuidas ma lasin unel enda üle võimsust saada.

Süütan uue sigareti ning vajun taas öistesse pildikestesse. Istun veekogu ääres ja tunnen taas päikese sooja puudutust. Kummitus on läinud ning mu ümber on palju inimesi, aga nad kõik on pimedad. Kõnnivad ja räägivad ja teevad oma tegevusi nagu nägijad kuid minu poole pöördudes, ei näe nad mind. Suhtlus, arvamused, kommentaarid, märkused, vihjed ja kõik muu lähtub mentalideesist ja olemusest, justkui oleksin ma M. Aga ma olen ikka mina ise. Mitte keegi ei ole võimeline nägema W'd. Mõistan, et kummitus minu unenäos tundub nii õige, sest ta on ainus, kes ei ole pime.

***

Moving Mountains - Aphelion

Süütus ja Südametunnistus

M ei tundnud ennast täna hästi ja ta vajas vaheldust. Minu poole pöördudes oli näha, et ta on oma peas juba lahenduse välja mõelnud ning erilist otsustusvõimalust ta mulle jätta ei plaaninud. Paludes mul kirjutamine pooleli jätta, lasi ta mul püsti tõusta, istuda tema tavapärasele kohale ja ise end samal ajal mu kirjutusmasina taha sättides. Ta imiteeris natuke mu tõsist nägu, mis meid mõlemad veidi naerma ajas. Hetke pärast olime mõlemad juba vaikinud. M vaatas mulle otsa ja palus mul seletada, mida tähendavad need süütus ja südametunnistus, mida ma nii tihti mainin. Me olime kohad vahetanud ja ma tundsin mingit kummalist pinget, mis tunne on istuda ja rääkida ja olla kellegi kontrolli all, kes kummalisel kombel oma sõrmedega kontrollib kogu su olemist ja mõtteid, millest ma rääkima pean. Ma ei saa enda arusaama mugandada kõigile inimestele enda ümber, aga minu elu tiirles just selle väljendi rütmis.

Süütus. See rumalus ja lollus, mis nii tihti eelneb esimesele korrale. Meil võib olla vaid kerge ettekujutis, mis peale süütuse kaotamist edasi saama hakkab, aga ometi oleme me valmis kõik kõrvale heitma ja proovima. Edaspidises elus ei saa me enam süütust kaotada. Küll aga saame me lähtuda oma elus isiklikust rahulolust, enesekesksusest ja rumalusest. See viimane väljendub just otsuste vastu võtmises, kui satume oma elus teelahkmele. Toon näite kus sul on kodus kaaslane olemas ja ootamas: Peol satub su seltskonda keegi, kes ilmselgelt tahab midagi enamat sinust. Süütus on see, mis laseb sul unustada tagajärjed, keskenduda lühiajalise rahuldusele ning teha nägu sa ei teaks, mis peale seda ööd juhtuma hakkab. Süütus on negatiivne kuni sul on elus kõrgemaid või olulisemaid eesmärke, mille poole püüelda ja vaeva näha. Ta on valget värvi, sest see meenutab puhtust, aga tegelikkuses määrdub ta momentaalselt, kui tegu on tehtud.

Südametunnistus. Kõik need tunded ja kogemused, mis õpetavad meile, mis elus on õige ja väär. Mida vanemaks me saame seda rohkem on meil võimalusi kõike seda omandatut rakendada. Ta loob meile võimaluse teistega arvestada ja näha kaugemale, kui vaid see ainus hetk. Ehk peol olles suudad sa öelda ei, sest sa tead, et lühikest aega kestev rahuldus ei kaalu üle kodus olevat inimest, keda sa armastad. Südametunnistus teeb meist hea inimese, aga ometi on ta värvuseks must. Ta on tuhmunud ja määrdunud kõigi meie tehtud vigade taustal, aga õige eesmärgi läheduses ma tunneme, kuidas ainsa lapi tõmbega paljastuks kogu tema sära ja headus.

***

Ma kuulen müra enda ümber. Ja isegi selles peituvad harmoonia ja kõla.