jooksuaeg

Kaks kassi jooksid minust tänaval mööda. Mõlemal oli kuhugi väga kiire ning nad ei pannud isegi tähele, et oleksid peaaegu mind tabanud. Suurem ja ülbema olekuga kass heitis küll vahel pilgu väiksemale ning näiliselt nõrgemale, kuid pisem, heledakarvaline kiisu(?) jäi enesele kindlaks. Pilk otse ette ning ei ühtki kõhklust. Teisele pilgu heit tähendanuks justkui nõrkust. Heh, kassid. Nende elukorraldus on nii primitiivne. Suurem osa ajast magada ning ainsad liigutused oleks söögikohani! Ja need vähesed hetked, mil hoolitakse ka intiimsest lähedusest tulenevad kas palderjanist või bioloogilisest kellast. Kassid - kui algelised olendid. Või siiski? Süüa ja hoida energiat vaid selleks perioodiks, mil pingutus on vaat, et elu hinnaga. Kes nüüd lollid on, meie või kiisud/kõutsid ?

***

vahelduseks on päris hea ennast purju juua. aga hoidke piiri!