Sissejuhatus

"Ma kirjutan siia palju ja erinevaid asju. On tekste, milles harjutan sõnaseadeid ja mõttearendusi ning vahel leidub jutte, milles peitub ka midagi sügavamat. Sinult palun ma vaid seda, et avaldaksid julgelt arvamust (nii sõnaseade kui sisu üle) ja ei otsiks tagamõtet sealt kus seda pole. Aitäh!"

pühapäev, 30. jaanuar 2011

endast maha jätta märk

Mõeldes tagasi tollele ajale meenub vaid, et algav päev ei erinenud millegi poolest eelmistest. Päike tõusis kevadele omaselt ikka kerge linnulaulu saatel ning värskendava roheluse keskel oli tunda inimeste süüdimatuid mõtteid ja energiat. Lõuna ajal läks naljakal kombel taas taevas mõneks tunniks pilve ning mõni üksik jalutaja oskas seda ka tähele panna. Õhtu oli suviselt sume. Päikese loojangu ajal oli kuulda vaid kedagi omaette midagi lugemas, justkui see päev oleks talle nii meeletult erinev või erilisem olnud võrreldes möödunutega:

Uputades tasapisi kõiki neid mõtteid

harva me küsime endalt: miks nii
Hiljem siis ehmudes, mil põlved on nõtked
meenuvad hetked, kui meil kõik oli siin

Tundmatu tegelane oli oma otsuse teinud. Mitu aastat oli ta selle mõttega mänginud ja paar korda ka kogemata vales hetkes sellest teada andnud, aga nüüd oli otsustav punkt lähedal. Ta tundis ennast nagu maailma päästev superkangelane, kes ainsana teab kuidas peatada kõikide kurjuste juur. Vaimusilmas oli seda viimast küll veidi raske ette kujutada ja see ajas ta salajas naerma, aga kuna nii olulise teema puhul tundus huumor kohatu, manas ta oma näole uuesti surmtõsise pilgu ja asus kõike jälle läbi mõtlema... Ta ei hoolinud kaotusest, mis tundus liigagi reaalne ning teda jätsid külmaks kõik jutud ja arvamused, mis juba selle mõtte valjemini välja ütlemise peale oleks koheselt endale tähelepanu tõmmanud. Ei olnud just palju võimalusi kuidas valada olematusse vormi midagi, millel puudus reaalne kuju. Seda enam tundis ta rõõmu, et oli lõpuks leidnud mooduse, mis suudab kõik jäädvustada. Aeg tiksus hetkel veel vanas tempos...

***

Jõnsi - Tornado

teisipäev, 25. jaanuar 2011

kui muusikat on rohkem kui mõtteid

Nädalate pikkune vaikus vaid süvenes
sest armastus maailma päästa ei suutnud
Miilide kaugune igatsus südames
tekstid su südant,
siiski polnud puutunud

***

London Elektricity "Power Ballads"

esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Agent sinu seina taga

Ühes sõbraga istusid kaks tegelast tihti pisikeses toas, kuulasid muusikat ja rääkisid kõigest neid ümbritsevast. Mõlemad tundsid huvi kirjanduse vastu ning arvustasid julgelt ka nende teele sattunud kirjanduslikke palasid. Hiljuti oli nende kätte sattunud taas ühe tundmatu kirjaniku veel vähem tuntud teos ning nii istusid kaks isehakanud kriitikut ja tutvusid uue tekstiga:

"...// Kiindumus suviste maitsvate vaarikate vastu polnud kadunud. Vastupidiselt - viimastel nädalatel oli nende maitset üha tihedamini suus tunda ning see väljendus ka M'i magusas muiges, millega ta kõiki enda ümber tervitas. Väljas võis küll olla külm ja lumine talv, aga miski ei suutnud olla isuäratavam sellest punasest väikesest marjast. Vesivärviline ja tormine sügis oli viimastel kuudel söögilauale pakkunud nii mõndagi uut ja huvitavat, millest mõnes muus olukorras ei oleks M tahtnud loobuda, aga suvi oma marjapõõsaga ei tahtnud peast ja kõhust kaduda. Üks pisike vaarikas oli temas kasvama pannud põõsa, mis toitis teda märkamatult, just nagu teevad seda õhk ja armastus //..."

Nende maitsed olid ühtmoodi nii sarnased kui erinevad. Tuli ette positiivseid ja omamoodi naljakaid hinnanguid, mis oleks pärit justkui ühe inimese suust ning ootamatuid lahkarvamusi teiste subjektide puhul, kus seda oodata poleks osanud, aga vaarikate entusiasmi sõber antud juhul ei jaganud. Mõlemad tegelased hindasid loo kirjanduslikku poolt, aga sisu seisukoha pealt jäädi erinevatele seisukohtadele. See ei olnud kunagi probleemiks kuid ikka ja jälle kummitas see küsimus võõrustajat. Põhjuseid võis olla mitmeid, aga tõenäoliselt oli sõber lihtsalt mures, sest oli näinud milleni vaarikate liigsöömine viia võib ning milline sellest toibumine välja nägi. Ta oli oma nooruse kohta üldse palju näinud ning kõrva taha pannud. Samas olid seda mõlemad. Vähemalt selline mulje oli mulle kui salakuulajale ning kõvalvaatajale jäänud.

***

Raspberries - I Wanna Be With You

ehk põgeneme seitsmekümnendate õndsasse positiivsusesse

pühapäev, 16. jaanuar 2011

11 me otsime

Kõige kaunimad read hoidsin alles ma sulle
Sina, kes sa iial ei läe looja
Kõik raskused, valud ja vaevad jäid tulle
Kuigi haavale loopisid soola

Mõned laulud jäid laulda veel inimeste armust
Salmid, mis puutunuks huuli
Nootide kõrguste kerglasest vaimust
Ood, mis peataks ka kuuli

Voodile heites - pannes käed ümber sinu
Armastuse tähenduse teada ma sain
Ei hoolinud enam valudest, lauludest minus
Peatasin kella,
et vaid säiliks see vaim

Surematuse järgi enam ihalema ei pidanud
Ma sinus olin leidnud, igavese moona
Sajandite möödumist tähed meil näidanud
Tunne nii vana,
aga ikka saame sooja

***

Arvo Pärt - Spiegel Im Spiegel!

laupäev, 15. jaanuar 2011

Тарковский & Pärt

Võin luua nimekirja kõige kaunimatest hetkedest, milles olen viibinud. Olukordadest, mis ei unune ja olid kirjeldamatult kaunid. Momentidest, milles ei tahtnud ma mõelda mitte millestki muust. Ma võin kirjeldada vaadet, mis mul avanes selle künka otsast ning joonistada muusika, mis ümbritses mind kõik see aeg. Suudan tunda korraga üksindust ja kalli inimese lähedust ning seda teiega jagada. Aga seda kõike on tehtud juba enne mind.

***

Tarkovsky's Mirror Set to Arvo Pärt's Mirror in the Mirror - otsing vastab sellele lausele

neljapäev, 13. jaanuar 2011

Kaks kera kitsas kuubis

Eile öösel jäid mind piinama 4 rida, mida hirmsasti tahtsin avaldada. Ei suutnud neid piisavalt hästi uputada oma teksti ja otsustasin nad jätta hulpima oma musta materjali keskele. Tunnike tagasi võtsin üksikud read uuesti pardale ja otsustasin neile sissejuhatuseks kirjutada veel 4 rida. Kokku kaheksa rida, mis suudavad luua ühe tervikliku idee, aga ometi jääb midagi justkui ütlemata:

Mind kummitavad luuleread
mis tulnud mõtteist, sinust.
Ei ütle, read on halvad/head
nad siin detsembri vilust.

Ei leidnud luulet ma niisama
sul muljet tahtsin avaldada.
Vist tahtsin olla keegi teine
kuid nüüd oled mulle eilne.

Mul on viimasel ajal veidi raskusi tekstide kirjutamisega. Millegi pärast on lihtsam kirjutada midagi luulevormis, kui läbi mõelda sisu ja tegelased ning nad kõik ühte juttu vorpida. Antud luuletuse puhul oli mul välja mõeldud ka väike jutt, mida ma ei suutnudki lõpetada, aga võite võrrelda, kumb on huvitavam lugeda või kaasa mõelda:

Peale veekeetja purunemist muutus tee joomine sekretärile keerukaks. Kuuma vett oli vaja nüüd valmistada kontori ebamugava kööginurga väikesel elektripliidil ja selle kuumenemine ning omakorda vee keema minek võtsid orienteeruvalt aega ligi 10 minutit. Sahtlis olnud teepakikeste hulk vähenes märgatavalt aeglasemas tempos, kui ta oli seda varem teinud ning termosel olid tekkinud hoopis teised ülesanded. Kui veekeetja oli veel terve, oli sekretäril tavaks olnud termosega õues jalutamas käia ning ühes mõne töökaaslasega külmal pargipingil istudes kuuma jooki nautida. Jõulupuhkus ja aastavahetus jätsid mõned nädalad tagasi kontori pikemaks ajaks üksi ja nii oligi tekkinud olukord, kus uuel aastal tööle naastes oli selgunud tõde, et keetja oli esitanud lahkumisavalduse. Räägitakse, et see oli tema kättemaks kontorile, sest liiga harva avaldati talle avalikult tänu. Seega tekkis uue aasta esimeste nädalatega olukord, kus termos ei käinud enam sekretäri ja ta kaaslastega jalutamas. Kõik oma päevad veetis ta kirjutuslaual, kus ootas päeva ainsat hetke, mil teed valmistati suuremas koguses ning tema ülesandeks oli seda hoida mõni tund enda soojas kehas kuni ta pidi selle käsu peale loovutama. Termos oli kurb, sest jalutuskäigud olid eelmisel kuul olnud midagi, mis olid talle näidanud elu värskema pilguga, kui seda oli võimaldanud senine kontoris kasutuna seismine. Aga sekretär tundus olevat õnnelik.

***

Creedence Clearwater Revival - Have you ever seen the rain?

Kohtumine polaarpäevaga

Täna öösel ei taha ma uinuda. Õrritan ennast silmade sulgemisega ning lendamisega päeva ilusatesse hetkedesse. Ma ei ole purjus ega väsinud. Lumi krudiseb jätkuvalt mu kõrvus ning päev tundub kestvat igavesti. Söön õhtust oma armastusega, joon veini sõprusega ning jalutan koos oma peegelpildiga.

***

Hedwig and the Angry Inch - Origin of Love

Soovitusega on selline lugu, et selle esimene pool on ühtlasi ka filmi nimi. Võite seda vaadata, kui aega või võimalusi on. Selline omapärane ja hea muusikaga poolteist tundi. Muusikapala ise on tungivalt soovitatav. Kui videot ei viitsi vaadata või muusikat kuulata, siis lööge kasvõi laulusõnad netist lahti ja lugege läbi.