Ma ei ole kindel mis kell on, aga väljas on jätkuvalt valge. See on igavene põhjamaise regiooni probleem - südasuvel ei saa sa lihtsalt aru, millal üks päev algab ja teine lõppeb. Õhk on kuiv. Oodatud vihm pole siiani minuni jõudnud. Püsiv kuivus ja liigne valgus on tekitanud minus tunde, et olen eelmisest sajust alates magamata olnud. Vihma on vaja... Rääkisin just turul kaupmeestega ja nad jagasid mu muret, et liigne kuivaperiood ei too kellegile kasu. Samas ma arvan, et mind ei mõistetud, sest nemad lähtuvad ju siiski põllumajandusest. Ja see kuradi taevas on täiesti selge - mitte ühtegi pilve. Kui oma käekella uskuda, siis viimati nägin pilveid 2 päeva tagasi. Taevas oli romantiliselt hall ja mu süda puperdas kõvasti. Tundus, et kohe kohe algab pikalt oodatud vihmasadu. Linnud lendasid madalalt - õhurõhk oli järelikult kõvasti langenud. Ja see lõhn! See spetsiifiline ja ainulaadne aroom mis eelneb alati suurele sajule. Ma teadsin, et piisad on juba alustanud teed selle kuiva ja vaevleva maa poole. Seierid olid veel paari tunni võrra liikunud ning nägin kuidas reaalselt sadu lähenes. Justkui paks kardin, mis liikus minu poole. Ma naeratasin. Nägin kuidas piisad langesid mu jalge ette ja kujutasin juba seda tunnet ette, mil esimene piisk langeb mu näole. Ning siis see lõppes. Ma seisin ja vaatasin joont, mis oli joonistunud mu jalge ette. Nägin kuidas vihm oli lähenenud mulle, aga viimasel hetkel põgenenud. Ma ei mõistnud, mis oli juhtunud.
Ja eile oli päike tugevam kui kunagi varem. Ma ei kandnud isegi päikeseprille, vaid lihtsalt vaatasin talle otsa. Ta naeris mulle näkku ja ma teadsin, et vihm võibki jääda tulemata. Täna lisandus päiksele veel kõrvetav kuiv tuul ning ma murdusin hetkeks. Lõpetasin õues seismise ja taevasse vaatamise - läksin tuppa. Tõmbasin kardinad ette ja ainuke asi mida endale öelda oskasin oli: vahet pole. Vihm ei pea minu peale sadama, vaid maad niisutama. Kuradi põllumeestel oli õigus. Ma ootan parem sügist koos oma tormide ja värvidega!
***
Kohtasin bussis täna hästi huvitavat inimest. kahetsen, et temaga rohkem suhelda ei jõudnud. Olge teie targemad!
reede, 5. märts 2010
naised saunas rääkisid
Edastan siia avalikkuse ette veel mitte jõudnud abipalve sotsiaalministeeriumilt ja politseilt:
Kuuldavasti pidid Tartus tegutsema kaks seni tabamata kurjategijat. Nende omavaheline koostöö antud alal ei ole veel kinnitust leidnud, küll aga petuskeemid pidid mõlema kahtlusaluse puhul olema sarnased. Nimelt pidavat arvatavad süüdlased ära kasutama neidude lihtsameelsust ja head usku. Ohvrid on kinnitanud, et süsteem on väga tõhus ning alles hiljem tuleb kannatanu arusaamisele, et teda on ära kasutatud. Näiliselt pakuvad arvatavad kriminaalid head võimalust aja veetmiseks - koos ühiselt õhtust süüa. Amoraalsed noormehed võtavad enda kanda kõik kulud ja ei eelda külastavalt isikult midagi peale rõõmsa tuju ja positiivse huvi suhtluseks. Mingil hetkel kui kõhud on täis, tekitab noormees külalises huvi muusika vastu, pakkudes võimalust tema mitmekesise muusikamaitsega tutvumiseks. Arvuti on aga alati jäetud magamistuppa voodi kõrvale, millel on siis hea istuda ja muusikat sirvida. Järgmisel päeval, nädalal või kuul (aeg on ohvritel varieerunud väga suures plaanis) jõuab külas käinud isikule kohale, mis tegelikult juhtus. Harilikult selleks hetkeks juba sügavalt meelitatud neiu veedab meeldejääva öö või õhtu selle šarmantse noormehega. Neiu mõistab alles tekkinud suhtest tulenevalt palju hiljem, et tegelikult langes ta lihtsa petuskeemi ohvriks, kus mehe huvi oligi vaid naine voodisse saada. Seega palume kõigil, kel võib olla uurimise jaoks kasulikku informatsiooni, meiega kontakteeruda!
***
Eelneva probleemi tõsidusest lähtuvalt on ka minu soovitus teile - jagage seda infot oma sõprade seas! Iga vihje võib tuua läbimurde uurimises.
Kuuldavasti pidid Tartus tegutsema kaks seni tabamata kurjategijat. Nende omavaheline koostöö antud alal ei ole veel kinnitust leidnud, küll aga petuskeemid pidid mõlema kahtlusaluse puhul olema sarnased. Nimelt pidavat arvatavad süüdlased ära kasutama neidude lihtsameelsust ja head usku. Ohvrid on kinnitanud, et süsteem on väga tõhus ning alles hiljem tuleb kannatanu arusaamisele, et teda on ära kasutatud. Näiliselt pakuvad arvatavad kriminaalid head võimalust aja veetmiseks - koos ühiselt õhtust süüa. Amoraalsed noormehed võtavad enda kanda kõik kulud ja ei eelda külastavalt isikult midagi peale rõõmsa tuju ja positiivse huvi suhtluseks. Mingil hetkel kui kõhud on täis, tekitab noormees külalises huvi muusika vastu, pakkudes võimalust tema mitmekesise muusikamaitsega tutvumiseks. Arvuti on aga alati jäetud magamistuppa voodi kõrvale, millel on siis hea istuda ja muusikat sirvida. Järgmisel päeval, nädalal või kuul (aeg on ohvritel varieerunud väga suures plaanis) jõuab külas käinud isikule kohale, mis tegelikult juhtus. Harilikult selleks hetkeks juba sügavalt meelitatud neiu veedab meeldejääva öö või õhtu selle šarmantse noormehega. Neiu mõistab alles tekkinud suhtest tulenevalt palju hiljem, et tegelikult langes ta lihtsa petuskeemi ohvriks, kus mehe huvi oligi vaid naine voodisse saada. Seega palume kõigil, kel võib olla uurimise jaoks kasulikku informatsiooni, meiega kontakteeruda!
***
Eelneva probleemi tõsidusest lähtuvalt on ka minu soovitus teile - jagage seda infot oma sõprade seas! Iga vihje võib tuua läbimurde uurimises.
Salade césar
nagu elu... Hunnik klassikalisi komponente, millest on pea võimatu mööda minna ja suures valikus kõrvalisi koostisosi, mis võivad täiustada maitset. Samas alates teatud piirist võivad nad muutuda liiga pealetükkivaks või üleliigseks. Seega on kogu salati valmistamise juures kõige tähtsam komponentide tundmine. Raske on luua midagi nii maitsvat, kui ei olda kursis nt õige kastme valmistamisega. Kaste ning kastmekultuur on prantsuse köögis väga kõrgelt hinnatud. Sellepärast on ka köögis alati antud alal oma asjatundja, kes teab kui suures mahus mida ja millal rakendada. Võime panna ennast küüslaugu rolli ja väita, et on arusaamatu miks on meid tarvis purustada oliivi õlis? Vastus on ju lihtne! sest kokk teab, et vaid nii on võimalik luua väga heade maitseomadustega salatikaste. Valmistaja himu ei lähtu sellest kuidas küüslaugule ebameeldivusi tekitada, vaid tulemusest, mis võiks rõõmu pakkuda kõigile. Igaüks on oma rolliga rahul, sest ta teab, et ta on andnud endast maksimumi.
***
lugege nt Kafkat. sest suurem osa teist ei oska lugude taustal näha reaalsust. Harjutage
***
lugege nt Kafkat. sest suurem osa teist ei oska lugude taustal näha reaalsust. Harjutage
neljapäev, 4. märts 2010
kolmapäev, 3. märts 2010
maagiline kamin
hästi imelik. Kamin töötab täiesti korralikult ja kõik paistab justkui toimivat, aga sooja ei anna. Kui ma ahjust eemal olen, tundub, et kohe kohe läheb tuba soojaks. Mhh, nii ma siis istun temast kaugel ja silmad sulgedes tundubki juba, et saaks juba jope ja mütsi ära võtta. Kuna progressi ei ole liigun ma kaminale lähemale ja üritan aru saada, mis valesti on. Leek põleb kõik ilusti ning süsteem peaks ju toimima, aga krt. Miks ta õhkab ainult külma? Leek paistab nii ilus ja soe, aga välja tuleb külm õhk. Ma pean vist mõne pottsepaga ühendust võtma...
***
Simon & Garfunkel - Scarborough Fair
***
Simon & Garfunkel - Scarborough Fair
teisipäev, 2. märts 2010
l'arrêt de bus
vihma sajab tavatult kõvasti ning sügis annab tooni. Ma ei tea miks mulle kunagi sügis ei meeldinud - ta tundus kuidagi nukker alati. Aga tegelikult on vähe asju, mis suudavad pakkuda sarnast emotsionaalset rahulolu. Esimene lumi ja esimene kevade päike murul lebades ning esimene armastus kindlasti. Aga erinevalt eelmainitutest suudab vihm koos kollakas-punaste ning rohekas-pruunide toonidega seda tihedamini. Värvid sümboliseerivad elu oma värvikirevuses ning vihm aega. Pestes ära kõik mustuse ning luues pinnase millekski paremaks. Ma olen õnnelik, et paviljoni ei ole ja ma saan lihtsalt seista tee ääres. Ma ei suuda meenutada mis kellast alates ma siin seisnud olen, aga tean, et busse on väga palju mööda sõitnud. Tõenäoliselt olen siin hommikust saati. Aga bussid - nad kordavad ennast. Üks masin on tiirutanud siin algusest peale. Ma mõtlen pidevalt, et see oli vist minu number ja ma peaksin peale minema, aga ma ei ole seda teinud. Siis on mõned bussid mis ennist sõitsid korduvalt mööda, aga enam pole neid näha olnud. Ning on üks eriskummaline sõiduvahend, mis võiks vabalt vene päritolu olla, aga vist ei ole. See on kummaline, sest erinevalt teistest tema enam ei peatu ning ava uksi. Võimalik, et juht ei ole märganud mind või on põhjuseks tehniline rike. Mis veel hullem, äkki sohver lihtsalt mäletab mind, kuidas ma kunagi varem selles bussis vandaalitsesin... Ja viimased paar tundi on siin veel olnud teistest eristuvaid sõiduvahendeid, aga ma ei ole ühegi peale astunud. Huvitav on see, et viimastel tundidel on mul silma jäänud ainult tõeliselt ainulaadsed masinad. Mõned on kahekordsed ja osadel on juba praegu talverehvid all jne jne. Aga viimane väikebuss oli haruldus. Kas te usute või ei, aga sel ei olnud katust! Kes sõidab kõige suurema vihma ajal ilma katuseta? Olgu ma olen vale inimene seda kommenteerima kuna nii mõnigi bussijuht juba naerab mööda sõites, sest olen ju hommikust saati lihtsalt vihma käes seisnud. Kuid siiski, ilma katuseta... Ma arvan, et selle sõiduki omanik on lihtsalt hull. Ja mulle meeldib see. Ma ei ole kindel, et sellesse masinasse astudes tahaks ma sellele ka jääda. Olgem ausad, sellise vihmaga ning ilma katuseta kuni 107 km/h ? Selline asi loputaks tõenäoliselt korralikult läbi. Aga ma mõtlen sellele. Ja ma seisan edasi. Võiksin ju jalutada ka, aga see võtaks aega ning nii jääks mul õhtuks kohale jõudmata. Aga, kuhu ma üldse minema pidin? Need bussid ja sügis on võtnud mult mu mõistuse...
***
05_ans._andur-(sa_olid_mu_viimase_leveli)_lopuboss_(3pead_versioon).mp3
***
05_ans._andur-(sa_olid_mu_viimase_leveli)_lopuboss_(3pead_versioon).mp3
esmaspäev, 1. märts 2010
motivatsioonikõver ajas
ma ei tea kas see oli uni, aga...
ärkasin täna hommikul tavatult vara. 4 valgusaastat oli möödunud. Mu ajamasin oli pidanud kinni kõigist plaanidest ning pärast vajalikke protseduure teadsin, et olen jõudnud ettenähtud süsteemi. See süsteem oli küll vahepeatus lennuks uuritavasse dimensiooni, aga kõik oligi nii plaanitud. Minu tänaseks ül oli uurida kuidas muutuvad motivatsioon ja aeg kahes erinevas dimensioonis, mille taustsüsteemiks on teilgi Maal kasutusel olev. Minu hommikune süsteem oli sellele sarnane. Olles seda nii tihti külastanud, oskan seal elada ja olla juba nagu Maalgi. Tegelesin erinevate operatsioonidega, mis olid kas seotud algava dimensioonihüppega või lihtsalt vajalikud minu kosmoselaeva normaalseks funktsioneerimiseks. Laeva ajasüsteemi seierid olid hommikusest lääne-pesast kolinud kõige kõrgema tipu lähedale ning teadsin, et hetkel mil mõlemad seierid jõuavad põhja-tippu pean mina juba teises dimensioonis olema.
[3tundi - märkmed puuduvad - ]
Ma olen nüüd tagasi ja aeg lendab tavatult kiiresti. Teises dimensioonis olles oli kõik hoopis teisiti ja see tekitab minus nüüd segadust. Olen ka varem külastanud seda kõversüsteemi, aga seekord õnnestus mul esmakordselt luua ka arvestatav esimese astme kontakt sealse motivatsioonikeskmega. Sealses süsteemis olid motivatsioonikõvera näitajad keskmise taustsüsteemi ajaühiku kohta tavatult kõrged. Vaid mõne üksiku hetkega, oli mu operatsioonisüsteemi näitaja saavutanud maksimumi ning jäin ootama mis toimub edasi. Tean vaid, et aeg lendas. Ootamatult teatas aga rändemasin, et minu rändhetke ühikud on otsakorral ning pean oma süsteemi naasema. Tegin veel viimase katse mõista keskme ajalist liikumist, aga sain aru, et see on harjumatult erinev. See süsteem elab täiesti erinevat elu ning omab minu taustsüsteemiga vaid väikest kokkupuudet. Veel viimane katse, aga... ei.
Ma olen nüüd tagasi ja aeg lendab tavatult kiiresti. Alles praegu jõudis kohale, et äkki oleks pidanud ka õhtuks siiski lennu planeerima, aga ma ei suutnud. Motivatsioon on siin kosmoselaevas liiga sarnane Maale. Väikesed lootused on, et äkki õnnestub siiski mõni lend veel sooritada enne kesknädalat. Hetkel on sinna üle 2 valgusaasta jäänud ning seetõttu oleks suurepärane kui navigaator suudaks mind veel teele saata. Ma lähen heidan oma kapslisse ja ootan kuni tuleb teade, et olen kuhugi jõudnud. Süstin endale eluks vajaliku miinimumi motivatsiooni üheks valgusaastaks ning programmeerin arvuti äärmisel juhul varudest täiendama ka teiseks. Kapsel sulgub ja ma jään oote-režiimile.
***
David Bowie - Space Oddity
ärkasin täna hommikul tavatult vara. 4 valgusaastat oli möödunud. Mu ajamasin oli pidanud kinni kõigist plaanidest ning pärast vajalikke protseduure teadsin, et olen jõudnud ettenähtud süsteemi. See süsteem oli küll vahepeatus lennuks uuritavasse dimensiooni, aga kõik oligi nii plaanitud. Minu tänaseks ül oli uurida kuidas muutuvad motivatsioon ja aeg kahes erinevas dimensioonis, mille taustsüsteemiks on teilgi Maal kasutusel olev. Minu hommikune süsteem oli sellele sarnane. Olles seda nii tihti külastanud, oskan seal elada ja olla juba nagu Maalgi. Tegelesin erinevate operatsioonidega, mis olid kas seotud algava dimensioonihüppega või lihtsalt vajalikud minu kosmoselaeva normaalseks funktsioneerimiseks. Laeva ajasüsteemi seierid olid hommikusest lääne-pesast kolinud kõige kõrgema tipu lähedale ning teadsin, et hetkel mil mõlemad seierid jõuavad põhja-tippu pean mina juba teises dimensioonis olema.
[3tundi - märkmed puuduvad - ]
Ma olen nüüd tagasi ja aeg lendab tavatult kiiresti. Teises dimensioonis olles oli kõik hoopis teisiti ja see tekitab minus nüüd segadust. Olen ka varem külastanud seda kõversüsteemi, aga seekord õnnestus mul esmakordselt luua ka arvestatav esimese astme kontakt sealse motivatsioonikeskmega. Sealses süsteemis olid motivatsioonikõvera näitajad keskmise taustsüsteemi ajaühiku kohta tavatult kõrged. Vaid mõne üksiku hetkega, oli mu operatsioonisüsteemi näitaja saavutanud maksimumi ning jäin ootama mis toimub edasi. Tean vaid, et aeg lendas. Ootamatult teatas aga rändemasin, et minu rändhetke ühikud on otsakorral ning pean oma süsteemi naasema. Tegin veel viimase katse mõista keskme ajalist liikumist, aga sain aru, et see on harjumatult erinev. See süsteem elab täiesti erinevat elu ning omab minu taustsüsteemiga vaid väikest kokkupuudet. Veel viimane katse, aga... ei.
Ma olen nüüd tagasi ja aeg lendab tavatult kiiresti. Alles praegu jõudis kohale, et äkki oleks pidanud ka õhtuks siiski lennu planeerima, aga ma ei suutnud. Motivatsioon on siin kosmoselaevas liiga sarnane Maale. Väikesed lootused on, et äkki õnnestub siiski mõni lend veel sooritada enne kesknädalat. Hetkel on sinna üle 2 valgusaasta jäänud ning seetõttu oleks suurepärane kui navigaator suudaks mind veel teele saata. Ma lähen heidan oma kapslisse ja ootan kuni tuleb teade, et olen kuhugi jõudnud. Süstin endale eluks vajaliku miinimumi motivatsiooni üheks valgusaastaks ning programmeerin arvuti äärmisel juhul varudest täiendama ka teiseks. Kapsel sulgub ja ma jään oote-režiimile.
***
David Bowie - Space Oddity
Tellimine:
Postitused (Atom)
