motivatsioonikõver ajas

ma ei tea kas see oli uni, aga...

ärkasin täna hommikul tavatult vara. 4 valgusaastat oli möödunud. Mu ajamasin oli pidanud kinni kõigist plaanidest ning pärast vajalikke protseduure teadsin, et olen jõudnud ettenähtud süsteemi. See süsteem oli küll vahepeatus lennuks uuritavasse dimensiooni, aga kõik oligi nii plaanitud. Minu tänaseks ül oli uurida kuidas muutuvad motivatsioon ja aeg kahes erinevas dimensioonis, mille taustsüsteemiks on teilgi Maal kasutusel olev. Minu hommikune süsteem oli sellele sarnane. Olles seda nii tihti külastanud, oskan seal elada ja olla juba nagu Maalgi. Tegelesin erinevate operatsioonidega, mis olid kas seotud algava dimensioonihüppega või lihtsalt vajalikud minu kosmoselaeva normaalseks funktsioneerimiseks. Laeva ajasüsteemi seierid olid hommikusest lääne-pesast kolinud kõige kõrgema tipu lähedale ning teadsin, et hetkel mil mõlemad seierid jõuavad põhja-tippu pean mina juba teises dimensioonis olema.
[3tundi - märkmed puuduvad - ]
Ma olen nüüd tagasi ja aeg lendab tavatult kiiresti. Teises dimensioonis olles oli kõik hoopis teisiti ja see tekitab minus nüüd segadust. Olen ka varem külastanud seda kõversüsteemi, aga seekord õnnestus mul esmakordselt luua ka arvestatav esimese astme kontakt sealse motivatsioonikeskmega. Sealses süsteemis olid motivatsioonikõvera näitajad keskmise taustsüsteemi ajaühiku kohta tavatult kõrged. Vaid mõne üksiku hetkega, oli mu operatsioonisüsteemi näitaja saavutanud maksimumi ning jäin ootama mis toimub edasi. Tean vaid, et aeg lendas. Ootamatult teatas aga rändemasin, et minu rändhetke ühikud on otsakorral ning pean oma süsteemi naasema. Tegin veel viimase katse mõista keskme ajalist liikumist, aga sain aru, et see on harjumatult erinev. See süsteem elab täiesti erinevat elu ning omab minu taustsüsteemiga vaid väikest kokkupuudet. Veel viimane katse, aga... ei.
Ma olen nüüd tagasi ja aeg lendab tavatult kiiresti. Alles praegu jõudis kohale, et äkki oleks pidanud ka õhtuks siiski lennu planeerima, aga ma ei suutnud. Motivatsioon on siin kosmoselaevas liiga sarnane Maale. Väikesed lootused on, et äkki õnnestub siiski mõni lend veel sooritada enne kesknädalat. Hetkel on sinna üle 2 valgusaasta jäänud ning seetõttu oleks suurepärane kui navigaator suudaks mind veel teele saata. Ma lähen heidan oma kapslisse ja ootan kuni tuleb teade, et olen kuhugi jõudnud. Süstin endale eluks vajaliku miinimumi motivatsiooni üheks valgusaastaks ning programmeerin arvuti äärmisel juhul varudest täiendama ka teiseks. Kapsel sulgub ja ma jään oote-režiimile.

***

David Bowie - Space Oddity