Süütus ja Südametunnistus

M ei tundnud ennast täna hästi ja ta vajas vaheldust. Minu poole pöördudes oli näha, et ta on oma peas juba lahenduse välja mõelnud ning erilist otsustusvõimalust ta mulle jätta ei plaaninud. Paludes mul kirjutamine pooleli jätta, lasi ta mul püsti tõusta, istuda tema tavapärasele kohale ja ise end samal ajal mu kirjutusmasina taha sättides. Ta imiteeris natuke mu tõsist nägu, mis meid mõlemad veidi naerma ajas. Hetke pärast olime mõlemad juba vaikinud. M vaatas mulle otsa ja palus mul seletada, mida tähendavad need süütus ja südametunnistus, mida ma nii tihti mainin. Me olime kohad vahetanud ja ma tundsin mingit kummalist pinget, mis tunne on istuda ja rääkida ja olla kellegi kontrolli all, kes kummalisel kombel oma sõrmedega kontrollib kogu su olemist ja mõtteid, millest ma rääkima pean. Ma ei saa enda arusaama mugandada kõigile inimestele enda ümber, aga minu elu tiirles just selle väljendi rütmis.

Süütus. See rumalus ja lollus, mis nii tihti eelneb esimesele korrale. Meil võib olla vaid kerge ettekujutis, mis peale süütuse kaotamist edasi saama hakkab, aga ometi oleme me valmis kõik kõrvale heitma ja proovima. Edaspidises elus ei saa me enam süütust kaotada. Küll aga saame me lähtuda oma elus isiklikust rahulolust, enesekesksusest ja rumalusest. See viimane väljendub just otsuste vastu võtmises, kui satume oma elus teelahkmele. Toon näite kus sul on kodus kaaslane olemas ja ootamas: Peol satub su seltskonda keegi, kes ilmselgelt tahab midagi enamat sinust. Süütus on see, mis laseb sul unustada tagajärjed, keskenduda lühiajalise rahuldusele ning teha nägu sa ei teaks, mis peale seda ööd juhtuma hakkab. Süütus on negatiivne kuni sul on elus kõrgemaid või olulisemaid eesmärke, mille poole püüelda ja vaeva näha. Ta on valget värvi, sest see meenutab puhtust, aga tegelikkuses määrdub ta momentaalselt, kui tegu on tehtud.

Südametunnistus. Kõik need tunded ja kogemused, mis õpetavad meile, mis elus on õige ja väär. Mida vanemaks me saame seda rohkem on meil võimalusi kõike seda omandatut rakendada. Ta loob meile võimaluse teistega arvestada ja näha kaugemale, kui vaid see ainus hetk. Ehk peol olles suudad sa öelda ei, sest sa tead, et lühikest aega kestev rahuldus ei kaalu üle kodus olevat inimest, keda sa armastad. Südametunnistus teeb meist hea inimese, aga ometi on ta värvuseks must. Ta on tuhmunud ja määrdunud kõigi meie tehtud vigade taustal, aga õige eesmärgi läheduses ma tunneme, kuidas ainsa lapi tõmbega paljastuks kogu tema sära ja headus.

***

Ma kuulen müra enda ümber. Ja isegi selles peituvad harmoonia ja kõla.