Elukoogilõigud luulekastmes neljale

Alles nüüd koju jõudes ja maha istudes hakkasid ta peas kokku jooksma erinevad pildikesed, hetked ning tundmused, mida ta oli kogenud viimastel päevadel. Tal oli võimalik neid reastada erinevate kriteeriumide järgi: toimumishetk, hingeminekumaht, tähestikuliselt sõltuvalt toimepanijast jne. Selle asemel lasi ta neil lihtsalt oma peas olla - segamini, nagu nii mõnigi muu asi.

Vaidlus muutus tormiliseks
kahe maailma vahel.
Süüdlast leida koomiline -
hing ei olnud vabalt

Tema kirg sügise vastu polnud jahtunud. Kurb oli vaid asjaolu, et mitte ühelgi aastal viimasest neljast, mil ta seda värvilist aega on armastanud, ei olnud ta saanud seda nautida. Lisaks kõigele oli käesoleva aasta talv üks kaunimaid, mida ta mäletas. Ja ka selles pidi ta helveste vahel üksi teid rajama. Aastaajad armastasid teda ainult üksikuna.

Ei olnud aastad ümmargused
vaid liialt kurvad kandilised.
Ringis joosta olnuks lihtsam
ju siis nurgad olid tähtsad.

Olles kogenud kõiksugu hirme, tundis ta möödunud ööl esmakordselt midagi taolist. Viimases hädas saadetud muresõnum jättis ta veel üksikumaks, kui ta seda varem oli. Lootus hääle järgi, mis oleks talle majaka eest sel raskel ööl, ei süttinud. Polnud kasu ka vabandustest ja õigustustest iseendas. Jäi üle vaid enda vastu karm olla ning tunnistada, et keegi ei taha juhatada teed turvalisse randa paadile, mis ilma kaptenita juba kuid on sihitult triivinud.

Kapten üksi karjus merehädas
vaidlust pidas pilvedega
Kuud ei paistnud jälle taevas
võitlus algas hirmudega
Äkki ankruketi sättis kaela
Põhja poole vajus heaga

Pähe langenud vihmapiisad keset talve tekitasid vastakaid emotsioone. Kinost väljudes ja õue astudes, olid kõik oodanud pakast ja vahest ka väikest tuisku, aga vihm lõi nad tummaks. Mõned suunasid näo taeva poole, sest piisad aitasid varjata pisaraid. Teised tõmbasid pettunult pea kahe õla vahele, sest kiindumus talve oli olnud liialt tugev ning vihm ähvardas sulatada kõik kauni. Mõned naersid ja tundsid rõõmu väiksest vaheldusest enda ümber. Ja üksikud kõndisid sellest kõigest välja tegemata. Nende mõtted olid kas liialt minevikus või vastupidi, liiga kauges tulevikus.

Sul teaduskraade olla võib ju mitu,
aga kõige suurem tarkus
vaikselt ootab õppust.
Ei eelda sult ta naeru ega nuttu
lihtsalt loodab, et sa taipad -
õige asi pääseb lõpust.

***

Johansonid - Külm
Mari Pokinen - No näed