Nüüd mõistan vanemate iidset tarkust
et ju paks laps olla võib ka ilus.
Kui lootus toita võib me vaimu rikkust
palun sind,
mind nuuma veel vaid viivuks.
Vaikselt taipan juba kunsti saladusi
kuidas värvid pole olulised
Hallist taustast hoolimata obadusi
pintsli hoop,
meis tundeid tekitamas elulisi.
Ja tekkinud on noodi kuulmisoskus
ühes kauni kõlaga mu kõrvus
Sind kuulen sosistamas oma õhtus
mind hoia,
nägemata hinges minu argust
***
Mozart üksi laulab köögis.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar