Esimene lumi

Esimene lumi on haruldane. Ta lööb su südame ukse suure pauguga lahti ning tuiskab kõikjale. Vahet ei ole millised on hilisemad lumesajud või kui tugevalt nad su hinge ronivad, esimene lumi jääb ikka kõige erilisemaks. Seda kurvem on asjaolu, et nii paljud inimesed kaotavad selle. Ei tohiks olla väga keeruline terveks eluks jääda esimese lume juurde. Mina võtsin tükikese sellest ja hoidsin seda sügavkülmas. Iga kord kui tuli uus lumi, avasin ma alati ka külmkapi. Esimese lume nägemine tuletas mulle meelde, miks ma ta üldse olin eraldi säilitanud. Tänu sellele ei suutnud ükski teine sadu minus tekitada nii soojasid tundeid. Täna öösel nägin ma selle aasta esimest lund. Jalutasin kiirustades koju, suundusin kööki ja lähenesin külmikule. Mind tegi murelikuks, et põrand oli märg, aga ma ei pööranud sellele esialgu tähelepanu. Alles ust avades mõistsin mis oli juhtunud. Üle 8 aasta oli mu kallis külmkapp säilitanud minu esimest lund. Ja nüüd oli ta äkki loobunud töötamast. Ilma ühegi hoiatuse või vihjeta. Istusin toolile ja vaatasin loiku põrandal. Tundsin viha selle kuradi külmiku vastu ning vastakaid tundeid nähes loiku põrandal üha enam laiali valgumas. Ma isegi ei üritanud olukorda päästa. Kui külmik oli oma teguviisis nii kindel, siis miks oleks ma pidanud selle lume viimased jäägid kokku korjama ja kasvõi õue külma kätte viima. Ma vihkan sind külmik ning rohkem ma sind ei kasuta. Viin sind prügilasse ja edaspidi leian muud vahendid säilitamaks olulisi asju.

***

Aimee Mann - It's Not Going To Stop