Leiutajateküla Leo

Leo (kes oli tegelikult ahviline) ja Lotte olid lapsepõlves kõige lähedasemad tegelased. Vähemalt seni kuni nad tülli läksid. Kuna lugu ise on keeruline ja üsna raske, siis raamatus Leod ei mainita. Kuidas mina üldse sellest teadlik siis olen? Selleni ma alles jõuan ning minu ülesanne antud juhul ongi lihtsalt Leo lugu teile edasi rääkida. Igatahes oli mu väike karvane sõber suutnud lõpuks ühe oma unistustest täita! Ahv Leol oli õnnestunud lõpuks ometi ehitada päriselt töötav ajamasin. Kuna terve leiutajateküla oleks sellest ärevusse sattunud, otsustas ta seda esialgu salajas hoida. Esialgu saatis peategelane pisikesi esemeid nii tulevikku kui minevikku. Peagi jõudis ta järeldusele, et ainuke võimalus on masinat proovida ka elusolendite peal. Nii ta siis astuski sinisilmselt oma uhke konstruktsiooni keskele ja mõne hetke pärast oli ta kadunud. See kõik juhtus täna varahommikul ja peale seda olen ma temalt ainult pisikesi sõnumeid saanud. Selgus, et ta liikus ajas tagasi 3 nädalat ning masin ei tööta enam. Kõige hirmsam pidi olema see, et elab iseenda kehas ja on vaimselt samal tasandil kus ta ka siis oli. Ainsa vahega, et ta teadvustab endale, et ta on korra juba selles olnud. Umbes nagu mingi deja vu efekt vist. Lugesin ta 3 nädala taguseid blogipostitusi ja tundsin muret ta pärast. Näen hetkel meeletut vaeva, et aidata tal masinat töökorda seada, sest kui ta peaks uuesti tolle nädala läbi elama, siis ei pruugi ta enam endisena naasta. Ära muretse Leo, ma aitan sind!

***

Foo Fighters - The Pretender
Queen - The Great Pretender