Sissejuhatus

"Ma kirjutan siia palju ja erinevaid asju. On tekste, milles harjutan sõnaseadeid ja mõttearendusi ning vahel leidub jutte, milles peitub ka midagi sügavamat. Sinult palun ma vaid seda, et avaldaksid julgelt arvamust (nii sõnaseade kui sisu üle) ja ei otsiks tagamõtet sealt kus seda pole. Aitäh!"

esmaspäev, 18. oktoober 2010

Vesi viib mõistuse?

Esimest korda elus pärast lucid dreaming'uga tegelema hakkamist (e siis 4 või 5 aastat tagasi) ei saanud ma oma unenägudega hakkama. Ma pole kindel mis alljärgnevas tekstis oli uni ning mis leidis päriselt aset. Kõnealune öö ise jääb vahemikku reede hilisõhtu vastu laupäeva varahommikut. Unes või ilmsi, aga reaalsus ning unenäod olid sellised. Olin õhtul sõbranna juures ja pärast sealt ära tulekut nägin u 3 sek jooksul 2 erinevat kaadrit ning 15 sek hiljem üks pikema kestvusega kaader lisaks. Esimese akna taga nägin neiut teise tuppa kõndimas ja akna poole vaatamist vältimas. Järgmise akna taga oli noormees kes ei liikunud kuhugi ja vaatas aknast välja ning mulle otse silma. Korter ise tundus tühi ning neiu oli tavalises koduses riietuses. Noormehel olid natuke korralikumad riided seljas. Kolmas hetk oli majast kaugemal ja ma vaatasin mingi perioodi jooksul üle õla. Tuled vist põlesid, aga kõigist akendest paistis vastu vaid tühjus. Olin selle korteri köögis ja kõndisin neiu järel elutuppa. Nad pidasid kas mingit pidu seal, pidid kahekesi välja minema või polnud peale minu ja tema korteris mitte kedagi. Mul ei meenunud nende nimed. Neiu nime suutsin ma mingi aeg öelda, aga noormehe nime ei tahtnud neiu mulle öelda. Tegelikult ma ju teadsin mõlema nimesid? Ma läksin mõlema osalisega eraldi tülli. Ma leppisin neiuga ära, aga tülid olid iga kord erinevad. Olin voodis pikali ja mõtlesin, et hakkan hulluks minema. Nägin noormeest enda ümber lendamas. Ajasin ta ära ning kõndisin neiu järel teise tuppa. Sain aru, et ma näen und ning läksin kööki tagasi. Rääkisime suurema seltskonna ees juttu, aga kuna ma nägin und, liikusin uuesti kööki tagasi? Lõpuks rääkis tüdruk minuga rahulikult ning ma olin õnnelik, et ta usaldab mind. Nägin aknast kuidas keegi kõndis mööda ja ma vaatasin talle silma. Mu kaaslane ei näinud või ei tahtnud teda näha. Läksime voodisse ja jäime magama. Mõni tund hiljem tegin silmad lahti. Väljas oli veel hämar, aga kaugemal oli näha tõusva päikese märke. Millegi pärast olin voodis üksinda. Olin näinud imelikku und ja otsustasin enne lõplikult väljas valgeks minemist asja ära lahendada. Hetkega jalutasin taas oma unenäos ringi. Ma olin eksinud. Vajutasin korduvalt F5'e, (refresh) aga ma ei suutnud kindlaks teha, milline kaader õige on. Jalutades näha aknaid enda kõrval? Köögist teise tuppa minna? Neiuga juttu rääkida või tema kõrval silmad avada ning uuesti üritada unenäkku tagasi minna? Jne jne. Väljas oli valge. Ma istusin toas laua taga. Üritasin aru saada kus ma olen ja lootsin millegi pärast vastuseid saada vahtides oma rüperaali. Voodi minu selja taga oli tühi ja ma hoidsin tekki ümber enda. Viimane asi mida mäletan oli see kuidas terve mu põrand oli asju täis. Laupäeva hommikul kõndisin suure spordikotiga auto peale ja tundsin mõnusat külma õhku enda ümber. Naeratasin täiesti niisama ja ma isegi ei üritanud aru saada, mis oli eelmisel ööl juhtunud. Peale seda pole ma rohkem und näinud ning esimest korda ei ärganud mu organism täna hommikul automaatselt 8 tunni magamise järel üles. Olin hommikul voodis pikali ja vaatasin kella. Muigasin, sest kell näitas, et organism töötab. 8 tundi und oli möödunud. Kuna hoian alati ka äratust igaks juhuks sees, hakkasin seda välja lülitama. Äratust ei olnud ja ma ei saanud aru kuidas see võimalik. Ärkasin 40 minuti pärast. Tunnen natuke muret enda pärast.

***

Enne soovitusi veel üks vähemärkus. Millegi pärast on alates eelmise nädala lõpust kõik minuni jõudnud lood sisaldanud vett. Igal pool on kõik veega seotud:

Hurts - The Water
Kings of Leon - Radioactive
Muse - Unnatural Selection

2 kommentaari:

Kristo ütles ...

Lucid Dreaminguga süvitsi tegelemine võib viiagi selleni, et reaalne ja unemaailm hakkavad segamini minema. Oma LD tipphetkel, kus ma nägin öösel 5-6 LD-d, lõppesid/lõpetasin ma sellega, kui üksvahe ma ärkasin üles, et kirjutada oma unenägu päevikusse üles, vaatasin kellaaega ja kalendrist kuupäeva ning läksin tagasi magama. Ärgates, minu suureks imestuseks puudus sissekanne päevikusse.

See nö süütu intsident oli omamoodi humoorikas. Asi läks aga hirmsamaks siis, kui reaalse unenäo keskkond oli õudusunenägu. Psüühiliselt on see väga raske kogemus.

Peale seda ma tegin väikse pausi kirgastest unenägudest. Nendega tegelemine on kindlasti seda vaeva väärt, kuid igal asjal on omad piirid, millest üle ei tohiks minna.

Valdna ütles ...

Minu LD parim omadus ongi see olnud, et ma ei ole mitte kordagi nö õudukaid näinud. Ma olen küll selles keskkonnas olnud, aga tänu LD'le on selle lahendamine lihtne.

See mis aga reede öö oli... Väga ebameeldiv kogemus, kuigi jah tunnistan, et tagantjärgi ka veidi humoorikas.