Okasroosike

Natuke mõtlemist tuntud muinasjutu arvelt. Kas keegi tuli kunagi selle peale, et äkki mõtles okasroosike ise selle nõiduse loo välja? Ehk teisisõnu ta ei suutnud omale meest leida ja mõtles välja toreda legendi, mis tooks mehed tema juurde. Muhamedi ja mäe paradoks, kas pole? Olgu, see pole isegi oluline antud juhul. Teeme loo natuke lihtsamaks ja alustame uuesti. Ma ei taha õel olla, aga mida selle muinasjutuga reaalselt öelda taheti? Tõelise armastuse nimel teeb mees kõik? Ahah. Selle peale vist pole tuldud, et äkki mehed püüavadki tavaliselt kättesaamatut, sest see on põnev. Loogika hetk, - ehk siis kättesaamatu tähendab, et on tegelikult kättesaadav? Jah, kõik on elus kättesaadav! Igatahes ma saan aru, miks need lood nii ebamääraselt lõppevad alati. Jah nad elasid õnnelikult elu lõpuni, aga vaevalt, et koos. Paneme ennast sellesse samasse eelnevalt mainitud olukorda. Prints läks hasardist proovima, et kas tõesti on olemas naine, keda isegi tema kätte ei saa? Ületas takistused, äratas neiu, sai kindlasti väärilise "vaevatasu" ja edasi? Elasid koos printsessiga rõõmsalt elu lõpuni? Ma arvan, et peale "preemiat" liikus prints oma eluga edasi. Mis peaks olema erilist ühes tavalises printsessis? Ok, alati on olemas varanduse võimalus, aga ma ei tähtsustaks seda üle. Maitse asi. Seega peale kuulsa legendi purustamist polnud printsil reaalselt ühtegi põhjust jääda oma vallutuse juurde. Kõik väiksed tüdrukud, kes nüüd seda muinasjuttu googeldades siia postitusele sattusid mõtlevad, et "ei ei, mina olen eriline ja minu prints jääb kindlasti minu juurde". Hästi.

***

Ja ausalt ma ei tahtnud õel olla. Keerutan teile midagi mõnusat, siis äkki usute mind:
Orelipoiss - See alles jääb