Narcissuse nartsissid

Üsna pikka aega oli turul nartsisse saadaval ja N tundis alati, et võib iga kell kõiki neid endale lubada. Paraku oli tal alati turule sattudes probleeme õige kimbu valimisega. Kord eelistas ta üht, siis jälle teist kimpu. Kaaludes varianti ka ise üksikud õied kimpu siduda ja terviku luua, loobus ta sellest, sest tundis, et tekitab müüjatele lihtsalt ajakulu. Isegi kui ta oleks suutnud peaaegu ideaalse kimbu valmis seada, ei oleks sellele mingit garantiid olnud, et ta selle ka ostnud oleks. Sest ikka ja jälle oli põhjusi kahtlemiseks. Reedeks oli N lõpuks peale mõnigaid katsetamisi ja mõtlemisi suutnud oma valiku teha. N läks turule ja asus otsima seda õiget seadet. Suureks kurvastuseks selgus, et õige hetk oli maha magatud ning alles olid vaid hooaja viimased üksikud õied. Ta ostis need, viis koju ja hoidis neid hoole ja armastusega ning sisendas endale kiindumust selle valiku suhtes. Paraku oli miski valesti ja lõplikult jõudis see kohale alles järgmisel päeval. Terve laupäeva veetis N linnast väljas. Kaaslastega lõbusalt aega veetes ja tegeledes rahulolevalt oma lemmik tegevusega tundis ta ühes päikese kulgemisega ühest taevaäärest teise, kuidas lilled muutsid kuju. Veel hommikuse päikesetõusu ajal tundis ta jätkuvat joovet oma kauni kimbu vastu. Lilled olid täpselt sellised nagu ühed nartsissid olema peavad. Iga möödunud tunniga nägi N nartsisse hoopis milleski muus. Alguses oli see lihtsalt naeratus, seejärel võttis ta konkreetse kuju ning lõpuks oli ihalusest nartsisside järele saanud ihalus selle kujutise vastu. Ta võis lõputult istuda ja nautida seda kaunist vaadet. Õhtul oma väiksesse linna naastes oli N jätkuvalt mõtteis. Olles loonud kõigile illusiooni, et ta polnud märganud seda kujutist, tundis ta kurvastust, et oli sunnitud endale ja teistele valetama. Hirm oli lihtsalt nii suur, et keegi võis teda läbi näha. Koju jõudes oli ta laual see "ihaldatud" lillekimp. Ta sulges ennast tuppa ja väljus alles kahe päeva pärast. Uskudes ja tundes, et ta on tervenenud ning vabanenud sellest kujutisest enda ümber möödus vaid mõnikümmend minutit, et mõista oma viga. Sammudes linna poole oli ta sattunud turu lähedale. Esmalt tundes eneses miskit imelikku, seejärel nuusutades õhku ja lõpuks avades silmad, seisis tema ees juba peaaegu, et ununenud vaatepilt. N'i vasakul käel olid suured peeglid ja paremal seisis kõige kaunim nartsissiõis. Heites pilgu korraks paremale, jättes vaatamata vasakule, suunates silmad põrandale ning sammu kiirendades, oli tunda vaid veel seda aroomi. N põgenes kiirelt homse suunas, sest seal peaks kõik hästi olema.

***

natuke imal ja natuke muhe. ehk u nagu elu:
Erasure - Always