Kõik algas ühest ahvatlevast õunast puu otsas. Jumal ei näinud isegi vaeva kahele asukale seletamisega, miks see keelatud on. Või miks tal üldse oli vaja õrritamiseks näidata neile seda ainsat viljapuud terves suures paradiisis? Igatahes me kõik teame, millega see lõppes. Aadam ja Eeva visati paradiisist välja (kuigi juriidiliselt oleks võinud rõhuda nende ohvri rollile) ja peamine süüdlane madu pidi edaspidi vaid susisema kuid võis paradiisi edasi jääda. Samuti oleks juriidiliselt aspektist võinud süüdi mõista Jumala, sest ta täitis tööandja rolli kuid ei tutvustanud noorpaarile "tööohutuse eeskirju ja nõudeid". Paraku olid ajad teised ning nii möödusid sajandid ja lisaks paar milleniumit...
Inimene on õppinud aretama ja kasvatama just selliseid õunapuid nagu talle meeldib. Arusaadavalt pole enam tegu paradiisiga ja vale õuna söömine sulle suuremas osas maailma riikides karistust kaasa ei too. Ometi on inimesed seadnud endale uued ja "põnevamad" keelatud viljad, mille "söömine" võib potentsiaalselt mõne probleemi kaasa tuua. Ja et elu veel huvitavam oleks, siis on suudetud need ka ära lahterdada kui keelatud üks või teine vili on.
Ei ole mõtet kahtluse alla seada seaduse poolt karistatavaid rikkumisi. Vastu vaidlemata leidub ka seadusandluses "vilju" mille keelamine ei ole piisavalt põhjendatud, aga palju vastuolulisemad on karistamist leidvad vilja nautimised kus tegelikult patt kui selline puudub. Ahendame kõikvõimalike pattude potentsiaalset ringi kõige ürgsemateni - sugutung ja/või tunded. Valige ise kumba sõna eelistate, aga antud kontekstis neil erilist vahet ei ole. Varem või hiljem seotakse need kaks sõna suhte võtmes ühte - meeldib see meile või ei.
Miks on praktiliselt keelatud või põlu all õppejõu/õpilase; ülemuse/alluva; liiga suure vanusevahega inimeste; või mõnes kandis ka erineva staatusega inimeste suhted? Mul on väga raske leida neile objektiivseid ja rahuldavaid vastuseid. Esimesel kahel juhul võiks võimalikuks probleemiks olla kaasõpilaste/alluvate kadedus või usaldamatus, et erilisemas staatuses õpilasele/töötajale omistatakse kõrgemat tähelepanu või on ta automaatselt soosingus. Aga kui või kuni seda ei esine, siis ei tohiks olla ka ühtegi argumenti selle vastu. Sama hea oleks homoseksuaalset preestrit automaatselt süüdistada väikeste poiste pilastamises. Eelarvamused või kinnistunud stereotüübid ei tohiks piirata meie objektiivsust ja maailma nägemist. Muidugi võib see meid muuta tähelepanelikumaks võimaliku kitsaskoha ja selle tekkimise suhtes, aga see ei tohi panna meid automaatselt kedagi süüdi mõistma.
Sama keeruline on lugu kolmanda ja neljanda näite puhul, sest nende olukordade hukkamõistuks puuduvad samuti igasugused objektiivsed põhjused. Kindlasti neid leidub ja me võime aluseks võtta mõne stereotüübi a la, et noor inimene astub suhtesse endast tunduvalt vanema inimesega ainult tema varanduse pärast või vaene südametemurja murrab kindla eesmärgiga just rikka inimese südame, aga kõigi 4 näite põhjal tekib ikkagi küsimus, et kuhu jäävad siis lihtsalt tunded ja/või sugutung?
Te ei pea minuga nõustuma, aga just need need kaks aspekti on minu arvates inimkonnale olnud kõige olulisemateks alusteks saavutamaks seda, mida me saavutanud oleme. Sugutungi/läheduse rahuldamine või selle võimaluse puudumine on otsesemal või kaudsemal määral mõjutanud suuremat osa meie eeskujudest - Mozart ja Mick Jagger vs Bill Gates ja Mark Zuckerberg. Ärge isiklikult võtke kui kellegi arusaam tema iidolist nüüd muutus. Teine mündi külg on liht-labasem ja arusaadavam - soov või vajadus saada järeltulijaid.
Seega kõike arvesse võttes - miks on inimesed seadnud enda ellu viljad, mida vähemal või rohkemal määral kiputakse ikka keelatuks, või vähemalt määrdunuks lugema?
***
Paul Anka - Adam and Eve
Tahiti 80 - Darlin'
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar