Väga tihti istun ma vaikselt oma tugitoolis ja vaatan lihtsalt M'i. Kuidas ta koristab, süüa teeb, loeb ajalehte või vestleb kellegagi telefonis. Millise pilguga ta aknast välja vaatab või minu poole pöördub, kui on mõttesse vajunud ja avastab, et ta ei ole ruumis üksi. Mõtlen tema olemuse ja olemise üle. Kas ta on õnnelik? Või vähemalt rahul?
Tema mõtted saavad osaks minust. Kõik küsimused ja ideed, mida ma omandan temale, jõuavad ringiga minuni tagasi ning nii ma istun ja mõtlen enda üle järele. Tema on mina ja mina olen tema. Ja see on hirmutav. Mul meenub Tsjort Bog'i monoloog ning ma neelatan, sest tunnen kuivust oma kurgus. Kas mina olen õnnelik? Või vähemalt rahul?
Sometimes, I still need you
***
The XX - Heart Skipped A Beat
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar