Alles nüüd kogesin ma esimest korda elus tõelist "vau"efekti! M küll naeris selle jutu peale ja arvas, et ma olen lihtsalt purjus, aga ma olin eneses kindel. Mitte kordagi varem ei olnud ma tundnud kuidas jalad võivad lihtsalt alt kaduda, aga maha langemise asemel jääd sa õhku hõljuma. Vau! Ja bussiga tagasi Tartusse sõites olin ma tasa ning naersin mõttes enda üle...
***
Oren Lavie - Quarter Past Wonderful
pühapäev, 20. märts 2011
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar