M oli jõudnud sinna, kuhu kõik inimesed varem või hiljem jõudma peavad. Ta ei tahtnud selles küll lõppu näha, sest kindlasti jätkab osa tema hingest rännakut ka pärast seda hetke, aga paraku oli senine elu siinkohal lõppemas. Väravad avanesid ja M hakkas vaikselt astuma. Ta heitis pilgu korra selja taha ning jäi mõtlema sellele, mis temast maha oli jäänud ning mida üritada säilitada oma mälus vaatamata kõigele. Meenus tehtud abieluettepanek ja täitmata jäänud unistused. Meenusid üksikud olulised inimesed ning aastate pikkune olemine selle mitmekülgse ja vastuolulise elu keskel... Väravate taga ootas teda juba valges kitlis doktor. Enam ei olnud tagasiteed. Hommikul ärgates võis ta olla ükskõik kes: putukas kuskil karjamaal lindude eest põgenemas; lõvi väikeses loomaaia puuris hommikusööki ootamas; või mõni suvaline inimene, kes ei tea kuhu suunas tema elu läheb ning mis temast saab. Hommikul ootas M'i hea uus ilm.
***
Barry McGuire - Eve Of Destruction
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar