Ma pole kunagi pidanud nii kaua hinge vee all kinni hoidma. Tahaks mõelda, et ma saan pinnale tõusta ja kopsud täita karges öös, aga meri on halastamatu. Vaatan mööduvaid kalasid kelle nimedeks on tunnid, minutid või päevad. Unistan väikesest allveelaevast, mis mind peale võtaks ja pinnale sõidutaks. Ja kord sinna jõudes, keset tühjust olles ja kohinat nautides, on ainsaks seltsiliseks kuu. Joobun sellest pimedusest ja vajun jälle merepõhja, et taas lugeda kalu ning unistada hetkedest tasasel merepõrandal.
***
The Kooks - Seaside
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar