Hommikul ärgates on väljas veel talv. Aknad on kaetud härmatisega ja esimese asjana asud ahju alla tuld tegema. Päeva edenedes jõuab kätte kevad. Lumi sulab, päike annab endast justkui märku, linnulaul kostab kuskilt kaugemalt ja tärkab lootus ilusa uue suve ees. Päeval ei saa kunagi kindel olla, kas suvi ikka tuleb. Mõnikord on suve rohkem, kui vahel mitme päeva peale kokku. Istud ja igatsed päikse järgi ning loodad, et varsti jääb see püsima. Aga ikka tuleb sügis ning reaalsusena kaob üha enam päikese lähedus. Tuul tõuseb ja sodi lendab sinu ümber aina rohkem. See võib olla omamoodi romantiline, aga ikka mõtled sa veel päikesest. Ja kui päev lõppeb jälle talvega... Kõik on vaikne ja külm. Lihtsalt istudes ja oodates uut päeva, sest äkki homme saad sa rohkem päikest. Heidad voodisse ja sa näed unes kuidas päike särab sinu ümber. Küll elu oleks ilus kui saaks iga kell ise päikse juurde lennata!
***
Across the Universe. Üks mu uutest lemmikutest. Suurepärane film.
reede, 3. september 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar