l'arrêt de bus

vihma sajab tavatult kõvasti ning sügis annab tooni. Ma ei tea miks mulle kunagi sügis ei meeldinud - ta tundus kuidagi nukker alati. Aga tegelikult on vähe asju, mis suudavad pakkuda sarnast emotsionaalset rahulolu. Esimene lumi ja esimene kevade päike murul lebades ning esimene armastus kindlasti. Aga erinevalt eelmainitutest suudab vihm koos kollakas-punaste ning rohekas-pruunide toonidega seda tihedamini. Värvid sümboliseerivad elu oma värvikirevuses ning vihm aega. Pestes ära kõik mustuse ning luues pinnase millekski paremaks. Ma olen õnnelik, et paviljoni ei ole ja ma saan lihtsalt seista tee ääres. Ma ei suuda meenutada mis kellast alates ma siin seisnud olen, aga tean, et busse on väga palju mööda sõitnud. Tõenäoliselt olen siin hommikust saati. Aga bussid - nad kordavad ennast. Üks masin on tiirutanud siin algusest peale. Ma mõtlen pidevalt, et see oli vist minu number ja ma peaksin peale minema, aga ma ei ole seda teinud. Siis on mõned bussid mis ennist sõitsid korduvalt mööda, aga enam pole neid näha olnud. Ning on üks eriskummaline sõiduvahend, mis võiks vabalt vene päritolu olla, aga vist ei ole. See on kummaline, sest erinevalt teistest tema enam ei peatu ning ava uksi. Võimalik, et juht ei ole märganud mind või on põhjuseks tehniline rike. Mis veel hullem, äkki sohver lihtsalt mäletab mind, kuidas ma kunagi varem selles bussis vandaalitsesin... Ja viimased paar tundi on siin veel olnud teistest eristuvaid sõiduvahendeid, aga ma ei ole ühegi peale astunud. Huvitav on see, et viimastel tundidel on mul silma jäänud ainult tõeliselt ainulaadsed masinad. Mõned on kahekordsed ja osadel on juba praegu talverehvid all jne jne. Aga viimane väikebuss oli haruldus. Kas te usute või ei, aga sel ei olnud katust! Kes sõidab kõige suurema vihma ajal ilma katuseta? Olgu ma olen vale inimene seda kommenteerima kuna nii mõnigi bussijuht juba naerab mööda sõites, sest olen ju hommikust saati lihtsalt vihma käes seisnud. Kuid siiski, ilma katuseta... Ma arvan, et selle sõiduki omanik on lihtsalt hull. Ja mulle meeldib see. Ma ei ole kindel, et sellesse masinasse astudes tahaks ma sellele ka jääda. Olgem ausad, sellise vihmaga ning ilma katuseta kuni 107 km/h ? Selline asi loputaks tõenäoliselt korralikult läbi. Aga ma mõtlen sellele. Ja ma seisan edasi. Võiksin ju jalutada ka, aga see võtaks aega ning nii jääks mul õhtuks kohale jõudmata. Aga, kuhu ma üldse minema pidin? Need bussid ja sügis on võtnud mult mu mõistuse...

***

05_ans._andur-(sa_olid_mu_viimase_leveli)_lopuboss_(3pead_versioon).mp3