No selleks on ikka ülivähe vaja. Aga vahel on no nii kuradima raske end sundida seda märkama. Ja teinekord arvad sa, et see pole piisav ja õNN võiks veel suurem olla kui miski oleks teisiti. Tegelikult pole inimene vist lihtsalt kunagi rahul. Ning kui vahel tekibki tunne, et õNN on käega katsutav, kas siis inimene on lihtsalt lati madalamale lasknud või ei ole ta enda vastu nii karm. Kõige raskem ülesanne on endale selgeks teha kus läheb piir reaalsuse ja utoopia vahel. Eile sain ma kahe ja poole kuu järel lõpuks aiast välja. Kõik inimesed kellega ma selle aja jooksul rääkida olen jõudnud on mulle kinnitanud, et nad on õnnelikud. Huvitav kui kindlad nemad selles on ja kas tõesti on nad oma piiri leidnud. Uskumatult hea tunne on kuulda nii palju positiivseid toone. Igal inimesel on õnneks erinevad vahendid. "friends, food, fight, fiction, f". Lisaks muusika, filmid ja palju muud. Me ei tohiks nii palju mõelda ja peaks rohkem nautima. Nautima seda mis meile õNNe pakub. Sest muu ei ole elus pooltki nii oluline. Kui sul on eelmainitut, küll siis ka kõik ülejäänud tuleb.
***
muusika: 5nizza
laupäev, 13. september 2008
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar