karusell

Ma ei tea kas asi on saatuses või kelleski muus, aga millegi pärast armastab ta ennast korrata kuigi ta võimed lubaksid nii paljut enamat. Ei ole mõtet laskuda saatuse olemasolu vaidlustesse, seega peate üldjuhul leppima minu tingiva väitega, et saatus on olemas. Teine potentsiaalseid probleeme mille üle keegi äkki tahab irisema hakata on, kas ta kordab endast. Jah kordab ja see ei kuulu ka vaidlustamisele. Kui esmased jooned on paika pandud, saame me küsida, miks ta kordab ennast. Kas asi on tema arusaamises inimesest, et ta ei saa kunagi ühe korraga aru mis oli õige või väär ning seega tuleb tekitada uus sarnane olukord, kus inimene seda mõistaks. Iseenesest peab see ju paika, aga kas see on vajalik delikaatsemate teemade puhul. No kui sul on elus ikka korralik pang maha pandud, siis ma usun, et sellised isased probleemid suudab iga inimene endal läbi mõelda ja nende kordamine ei ole vajalik.
Ei ole mõtet end vaevata ja loota teab mida kõike kokku. Kõik laheneb alati just nii nagu saatus on selle välja mõelnud. Paulo Coelho "Viies mägi". no vot põhimõtteliselt seletab mees selle loo ilusa jutuga ära. Las asjad lähevad nii nagu lähevad, üldiselt kui midagi torkima minna, on üldine tendents alati halvema suunas.

***

seda mis igaühe kõige kiiremini õnnelikuks teeb. Vahet pole mis või kes see on. natige lihtsalt.