Sissejuhatus

"Ma kirjutan siia palju ja erinevaid asju. On tekste, milles harjutan sõnaseadeid ja mõttearendusi ning vahel leidub jutte, milles peitub ka midagi sügavamat. Sinult palun ma vaid seda, et avaldaksid julgelt arvamust (nii sõnaseade kui sisu üle) ja ei otsiks tagamõtet sealt kus seda pole. Aitäh!"

neljapäev, 3. november 2011

Kus on Volli?

Ligi nädal tagasi pühkisin ma lõpuks Eesti tolmu oma jalgadelt ning seadsin sammud lõuna poole. Idee reisiks on üsna lihtne ja eelarve loodan jätta ka mõistlikkuse piiridesse. Kuna internetti pääsemine on lähema kuu või kahe jooksul üsna ebatõenäoline, siis huvilistel on võimalik minu tegemistega kursis olla peamiselt telefoni teel. Aususe huvides olgu mainitud, et kaasa on mul võetud märkmik ja kirjutusvahendid ning seega ei välista ma võimalust, et kunagi tulevikus paremad palad ka siia kirja saavad pandud!

Ent reisist: Eelmisel laupäeval (29.10) jõudsin Eesti Õhu lennuga Amsterdami ning teisipäeva hommikuks (01.11) olin Eurolines'i bussis loksutanud end pariisi. Käesoleva laupäeva õhtuks (05.11) peaksin Prantsuse riiklikku raudteed pidi olema jõudnud Saint-Jean-Pied-de-Port'i. Sealt alates alustan üle Püreneede ja mööda Põhja-Hispaaniat jalgsimatka Santiago de Compostela poole. Hiljemalt teiseks advendiks (04.12) soovin ma seal kohal olla ning endale preemiana uhkemat sorti õhtusöögi lubada. Umbes nädal selle maanurgaga tutvumiseks ning juba 10.12 hommikul lendab Portugalist Portost lennuk Marokosse Marrakesh'i. Kümne seal veedetava päeva jooksul tahaks vallutada Põhja-Aafrika kõrgeima mäetipu, Atlase mäestikus asuv Jebel Toubkal'i (4165 m), aga selle tarvis on vaja eelnevalt ilmajumalaga läbi rääkida. Juba 20.12 alustan tagasiteed lumisesse Eestisse. Esialgu lendan Girona'sse kus veedan 2 ööd ning vahetult enne jõule (22.12) on plaan kell 14:00 üle pika aja astuda taas üks samm koduse Maarjamaa pinnal. Kohtume Lennart Meri Tallinna lennuväljal!

***

Ewert And The Two Dragons - (In The End) There's Only Love
Chris Rea - Driving Home For Christmas

neljapäev, 27. oktoober 2011

Õige järjekord

Ewert And The Two Dragons - You Had Me At Hello

***

Esimese kohtumisel
sinu hääl mind äratas
Pilgu fookusseerimisel
armastus mind uputas

kolmapäev, 26. oktoober 2011

Vaadates tagasi Tartule 2

Esimest osa kirjutades oli mul väga kindel arusaam, mis mu elus üldjoontes edasi hakkab toimuma ning see andis mulle ka kindluse kirjutada tagasivaate oma Tartu elule. Nagu aja jooksul välja on kujunenud - lähevad elus asjad harva nii nagu sa plaaninud oled ja seega olengi sunnitud nüüd kirjutama täiendavat järge eelnevalt mainitud tekstile. Ühine on neil vaid asjaolu, et jah - Tartu on selja taha jäänud.

See otsus oli mulle varem teada ning ei tohiks seega üllatusena tulla, aga aususe huvides olgu öeldud, et ometi kaalusin ma veel juulis väga tõsiselt Tartusse naasemist. Kadunud oli plaan pikast välisreisist ning eksiilist kauges mägikülas. Nimetagem seda saatuseks või juhuseks, aga põhjuseid miks mitte Maarjamaalt lahkuda, tekkis järsku nii mõnigi. Võib olla olin ma nõrk, et ei julgenud oma otsusele kindlaks jääda, kuid hetkel kodus istudes ja homme selguvat eluliselt olulist teadet oodates, ei kahetse ma siia jäämist.

Selle ajaga on inimesed tulnud ja läinud. Mõni on suure pauguga ukse mu ellu lahti löönud ja teine vaikselt enda järel sulgenud, aga tõsiasi on, et päeva lõpuks on mind peamiselt ümbritsemas inimesed, kes tegid seda juba mitu aastat tagasi. Ja seda olukorda ei saa kirjeldada vaid ühte tooni emotsioonidega. Seda ilmestas suurepäraselt mu eelmise nädala sünnipäev. Minuga võtsid ühendust kõik need inimesed, kelle puhul ma tean, et lähen neile korda ning see tekitab väga sooja ja kindla tunde, kui näed, et on inimesi kelle jaoks sa oled siiralt olemas. Teisalt ilmestas kogu seda seltskonda suuremalt jaoks üks tunnus: vaid mõni üksik neist oli Tartust.

Seega vaadates tagasi Tartule tuleb vist endale aru anda, et see oli tõesti vaid üks periood mu elus. "Inimsuhete Põrgu", kus nii suur hulk inimesi jättis sinusse meeletult suure jälje, aga püsivalt sinu kõrvale jäi vaid mõni üksik. Soovin neile südamest kõike head ja tänan neid, et nad mu kaaslasteks selle aja jooksul olid. Ning vahel ikka Tartusse sattudes loodan külastada neid, kes seda soovivad ning mind ootavad.

Samas Tartus olin ma ametlikult siiski suurema osa ajast haridust omandamas. Suve alguses kätte saadud paber nägi uhke välja ning tööturule sisenemise hetkel tekitas tunde, et kõik maailma uksed on su ees valla. Reaalsus on muidugi karm, aga õnneks on juba kord nii välja kujunenud, et elus laheneb üheks hetkeks kõik ise. Põhjust kurtmiseks ei ole.

Jah. Tartu õpetas mulle kõike ja mitte midagi. Aga selle tegi küll puust ja punasest selgeks, mis on armastus.

***

Mozart - Lacrimosa
Ewert And The Two Dragons - Sailor Man

esmaspäev, 17. oktoober 2011

tee tagasi

Möödunud aastate uskumatu olemus
mil' hindeid nii raske on anda
Vigade / võitude eluline kogemus
mis mälestuste jõule jääb alla

Lahkumise mõtte - joovastav mõju
mida pikalt ma eneses kandnud
Läheduse mugavuse - uinutav mõnu
mille eest vist vajame varju

Tahvlile nüüd joonistan elama kaks hinge
olelusvõitlusse - kaunisse talve
Pääsemise mooduseks on kaotada pinged
Südametunnistuse / Süütuse salve

***

Tõnis Mägi ja Chalice - Külalised

laupäev, 24. september 2011

seal kus süda on

Leidsin M'i lauda koristades tema arveraamatute hunniku otsast täis kritseldatud A4 paberi. Kuigi käekiri oli kohati raskesti mõistetav ja teksti mõttest arusaamine tekitas esialgu veidi raskusi, hakkasin tasapisi siiski tema ideed mõikama. Võtsin paberi kaasa, suundusin M'i voodi juurde, kus ta parajasti oma hommikueinet nautis ja põetaja kallal torises, ning palusin ta tähelepanu seoses leitud tekstiga. Vanamees vaatas paberit märgates mulle üllatunult otsa, punastas seejärel, ent kogus end kiiresti ja alustas oma asendit kohendades selgitavat monoloogi.

Nimelt olevat M tundnud esimest korda elus, et soovib mõned värsiread kirjutada, aga kuna selleks vajalik oskus tal puudus, oli ta läbisegi kirjutanud lihtsalt oma mõtteid ja võimalikke luuleridu, mis tema arvates kaunilt või huvitavalt kõlasid. Teos pidi rääkima müstilisest päevast, kuhu kõik tunded ja tujud korraga tahtsid ära mahtuda, kuid liialt lühikesed 24 tundi neile julmad piirid seadis. Terve päeva jooksul polnud ükski tunne püsiv, sest pidevalt oli miski sama tugev või oluline emotsioon teist eemale tõukamas ja ise autori tähelepanu nõudmas. Asja tegi veelgi keerulisemaks asjaolu, et võitlus polnud mitte ainult vastandite vahel nagu armastus ja vihkamine, vaid ka sarnaste emotsioonide puhul võis märgata erinevusi ja vastuolusid. Näiteks tunda päeva jooksul kahel erineval moel, mis on armastus ja lähedus. Kuidas ühel juhul on domineerivaks kurvad, aga kindlust pakkuvad noodid, samas kui teisel juhul pulbitseb emotsioon rõõmust kuid püsivust ei ole piisavalt. Sarnastel alustel tundis autor veel kurbust ja pettumust, rõõmu ja naeru ning paljusid teisi meile üheselt tuttavaid tundeid. Paistis justkui kõigi vahel oleks sõda, et panna paika iga tunde tähendus. Alles öö saabumine suutis vaigistada tormi mehe päevas. Jälle tähendas kurbus vaid kurbust, rõõm vaid rõõmu, pettumus pettumust ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ainult armastusest jäi alles mitu versiooni.

Päeva raskuskeskme veeremine
tühitundest naeruni
Mälestuste voolimine - igatsusest armuni

... ... ...

Siis tunne teise vastu tõstis käe -
ei enam vend ei tundnud venda

... ... ...

Öö üksinduse külma põue
kõik leppinuna naasta said
Vaid armastuse koduõue
mitmed kestad maha jäid

***

Eminem feat Rihanna - Love The Way You Lie

esmaspäev, 19. september 2011

Kas kuuled mu häält?

M vaatas mulle kahvatul pilgul otsa. Lõpuks ometi oli selgunud tema viimaste kuude tervisehäda põhjus ja tundus, et alanud ravi tablettide kogus oli ka ta senisele välisele reipusele esialgu negatiivsemat mõju avaldamas. Istusime voodi äärele ja vaatasime vaikides aknast välja. Päike ei paistnud küll silma, aga sügise kohta oli ta siiski piisavalt ere, et sundida mind oma silmi katma. Samuti oli tunda avatud aknast näkku puhuvat karget, ent tagasihoidlikku sügistuult. Meenutasin eelnevate aastate sügiseid ning jälgisin nendega kaasnevaid emotsioone. Ja aeg lendas märkamatult...

Kas kuuled päikse sosinat
mis laulab: "la-la-laa"
Või sügistuule vilinat
kel puude kõikjal hea

Su poole pilgu heidan ma
et näha vastust meeldivat
Ent sinu jaoks end korrates
On vastus: "ma ei tea"


***

Muse - Exogenesis: Syphony

teisipäev, 13. september 2011

viimane koolikell

Veel üks kord seisis ta juba tuttavaks ning kalliks saanud rivis. Pilgud ringlesid mööda ruumi ning nii mõnigi jäi ka tütarlapsele pidama. Ta vastas neile tagasihoidliku ja vaikse naeratusega. Mõnekümne minuti möödudes alustas rivi hajumist: kes lahkus kiiresti saalist nagu nii paljudel varasematel kordadel; kes kogunesid oma väikestesse ringidesse ja alustasid sõbralikke vestlusi justkui kõik oleks endine; kes vajus kellegi rüppe, muule tähelepanu pööramata. Tütarlaps seisis jätkuvalt oma kohal. Ta tunnetas veel viimast korda naksuvat põrandat jalge all, tuttavate häälte suminat kõrvus ning oma peegelpildi hüvastijätvat olekut ruumi tagaseinal...

Hiljem maja ees seisis ta pikalt tuulte ja pilvede all. Silmi sulgemata meenutas ta oma mälestustes suve ja sügist, talve ning kevadet - kõiki aastaaegu just selles hoovis. Pikalt pigem kõledana tundunud maja paistis talle hoopis soojema ja erilisemana kui varem. Neiu hingas kopsudesse sõõmu värsket õhku, naeratas ka majale veel vaikselt ning tagasihoidlikult, kohendas oma seljakotti ja seadis sammud järgmise sihtkoha poole.

***

Taavi Peterson & Üdi - Tibet Ocean