Ma ei taha kirjutada!

5 nädalat ei ole näinud ma oma inspiratsiooni
kuigi eile sa kõndisid minust juhuslikult mööda

Aasta aega tagasi pühendasin ma suure osa oma energiast sellele, et aidata tal keskenduda lõputöö kirjutamisele. Koristasin, kütsin, tegin süüa ja kõike muud vajalikku, mis oleks talt aega võtnud. Võimalik, et minust oli vale oodata, et saan selle eest midagi vastu, aga lisaks lootusele "aitäh" kuulda, oli tükike minust rahul kuna teadis, et saan sarnast abi oodata, mil ise asun kirjutama lõputööd. Reaalsus on hoopis erinev. Mul on tõsiseid raskusi hetkel, sest suurem osa mu ajast kulub erinevatele kodustele tegemistele, töös vastu tulevate küsimuste korral ei ole mul kellegilt abi paluda ning puudub inimene, kes vajadusel suunaks mind.

Hoiatus. Järgneb osa, milles leidub ropendamist... (Ja sellega ühele poole jõudes loodan, et vähemalt mõnigi teist õpib asju teise pilguga vaatama. Pole vaja mulle hinnanguid anda, sest nagunii peaaegu mitte kellegi oma ei lähe mulle korda) Igatahes...

Ma tahaks igaühe teist perse saata, sest teil pole õrna aimugi, mis olukorras ma reaalselt olen. Tahaks teid kõiki perse saata, sest oma kodus istudes, ei oska te ette kujutada, mis tunne on olla ilma koduta ja üritada selle asja keskel kirjutada, kus ma olen. Ma tahan teid kõiki perse saata, sest suurem osa teist loeb seda, annab oma peas mingi väärastunud hinnangu ja tegeleb oma asjadega edasi. Ja ma saadan teid perse, sest mitte keegi teist ei ole pidanud sellisel olukorras kunagi olema. Te hädaldate kõik oma pisiasjade üle ja arvate, et me oleme võrdses pasas. Minge kõik perse lihtsalt.

Ainsana ei saada ma perse oma inspiratsiooni, sest kuigi teda reaalselt ei ole minu elus, loodan ma terve aeg, et äkki ta ilmub välja ja muudab kõike.

***

Kui tunnete end nüüd solvatuna või tahate end välja elada, siis pakun siia kõrvale ühe toreda ja tõeliselt klassikalise ning sobiliku loo selleks:
Linkin Park - Crawling

Miks inimesed rongis nii kõva häälega räägivad?

"Kõik on kuidagi hirmutavalt vaikseks jäänud. Ligi 7 kuud pole keegi kuulnud sellest kohast naeru ning rõõmsaid kilkeid nagu varem. Üle poole aasta ei ole sellest paigast kostunud armastamise kauneid noote ning vestlemiste naljakalt kõikuvaid emotsioone. Jah päris kindlasti, nad peavad surnud olema"

"Aga kui ainult üks neist on surnud?"

"Mismõttes? Sa tahad öelda, et teine ei oskaks enam üksi elada? Et ta on kaotanud võime uuesti armastada ja südamest naerda ning õnnelik olla? See ei ole võimalik."

"Miks mitte?"

"Sest sellised asjad on ainult filmides võimalikud. Ükski inimene ei suuda teist nii väga armastada, et temast ilma jäädes kaotaks ta võime enda eluga hakkama saada"

"Aga ometi on ainult ühed jalajäljed terve talv selle ukse ees olnud..."

***

Samal ajal sisustasin ma oma rongis loksumist filmi vaatamisega. Ehk siis "Seven Pounds"

Tühi tänav; Maja 1

Vaata mind!
Ma seisan üksi keset tänavat
Ja ma ei hooli, et on külm
Ja on kõle ja ei ole sind.

Kas ma olen nähtamatu?
Või sa lihtsalt vaatad minust mööda
Ja oled külm ja kõle
Ja su kõrval pole mind.

***

Vivaldi - Four Seasons: Winter II (Largo)

Naistepäeva järelkajad

Hiljuti filmi "A Single Man" vaadates jäi kõlama mõte, et vanemaks saades ja aina uusi kogemusi omandades, muutume me aina rumalamateks. Natuke järgi mõelda ja tuleb tunnistada, et nõustun sellega. Mida rohkem oleme me elu näinud ning erinevates situatsioonides viibinud, seda raskem on meil uuesti mõnda olukorda sattudes õigeid otsuseid teha. Ehk siis meeletust suurest kogemustepagasist, ei oska me enam valida kõige paremat lahendust. See võiks ka seletada miks armunud inimesed käituvad rumalalt ka kõrges eas?

Mõni aeg tagasi leidis aset vestlus, mille teemaks oli suhtes olevate inimeste võime olla tänulik teatud asjade eest. Välja käidud idee kõlas umbes nii, et inimesed kel ei ole väga palju kogemusi suhetega, on tunduvalt tänamatumad. Veidi järelemõtlemist ja oma kogemusi meenutades tundus see väide kordades loogilisem, kui esimene välja käidud märkus. Kui inimene ei ole kunagi kogenud erinevaid suhteid, siis on tal märgatavalt raskem hinnata kõiki pisiasju. Mul meenus selle käigus koheselt ka lugu, mida M mulle kunagi oma esimesest naisest oli rääkinud.

Tegu oli olnud neiuga, kel puudusid igasugused kogemused, ta oli veidi väiksemate võimalustega perest pärit, aga meeletult suure südamega. Aastate jooksul oli M talle kõike võimaldanud, mis vähegi võimalik, aga üha enam võis täheldada, kuidas ta naine muutus aina pealiskaudsemaks. Praktiliselt võimatuks muutus talle head meelt teha või teda üllatada, sest suur süda oli muutunud väikeseks ja väetiks. Kõik kingitused, abistamised ja tegevused kaotasid oma väärtuse, sest neiu kel polnud kunagi teistsuguseid kogemusi olnud, hakkas alateadlikult arvama, et see kõik on iseenesestmõistetav ja loogiline. Lõpptulemus? Tegu on vist ainsa inimesega kelle peale M suudab vimma kanda ja mitte andestada tehtut. Uskuge mind, kui ma siinkohal ütlen, et M'il on tõenäoliselt üks suurimaid südameid ja heatahtlikumaid loomuseid, siis peab sellel lool ja väitel ikka mingi tõepõhi all olema.

***

Neil Young - Heart Of Gold

6 sekundi luuletus

Armastus ja vihkamine
käsikäes nad kõnnivad
Ajendiks neil hoolimine
üksteist kraavi lükkavad

Suurhinglane

Su vanaemast tunnen puudust
et saaks trepil toeks tal olla
Ja kallist väikest põsesuudlust
ta eal ülevalt ei vaadand alla

kõigest ja mitte millestki

Olles hiljuti lõpuks ära vaadanud "Inception'i" võin julgelt väita, et mu unenäod olid täna öösel veel sügavamal astmel kui filmis oli suudetud minna. Viiest erinevast tasandist läbi jooksmine ja pingutus arusaamaks kas ma olen ärkvel või ei, päädis lõpuks sellega, et uni oli kadunud ja pidin reaalselt ennast voodist üles ajama. Mõistsin, et olin ka terve öö kätt oma tätoveeringul hoidnud ning sellest tulenes omakorda hirm, et äkki olin seda läbi une kraapinud või kahjustanud. Veidikene segaduses peegli ees istumist ning mõtete fokuseerimist viis selleni, et tundsin kuidas elumahlad taas mu keha täitma hakkasid. Kuna kell oli uinumisaega arvestades veel varajane ja magama jäämiseks ma enam võimeline ei olnud, otsustasin veidi tegeleda oma tööasjadega. Olles filmitöödega teisipäeval ühele poole saanud ja suveks töögraafiku koostamine pidi selguma alles järgmisel nädalavahetusel, võtsin veidi aega, et tegeleda ühe vanema kirjutisega. Olin pikemat aega lubanud ühele inimesele, et teen oma tekstidest veidi kompaktsema ja kokkuvõtlikuma ülevaate, mis võimaldaks vältida hunnikute viisi musta materjaliga töötamist. Esialgne plaan nägi ette väikse top10 koostamist, aga üsna pea mõistsin, et mahud selleks on liiga suured ning nende reastamine edetabelisse mu enda jaoks praktiliselt võimatu ülesanne. Tulemuseks 26 kirjutist, mis mulle meeldivad või on erinevatel põhjustel isiklikult olulised:

19.10.07 Hommik
14.12.07 Saunaline
30.09.08 Soe ahi või ahjusoe?
28.02.10 Vaiko Eplik - Sinu Jälg (3Pead versioon)
02.03.10 l'arrêt de bus
05.03.10 naised saunas rääkisid
07.03.10 hoov
17.03.10 Darwini märg unenägu
21.03.10 kes aias?
20.04.10 kuidas näha enda sisse?
07.06.10 Narcissuse nartsissid
02.09.10 seebimullid
13.09.10 kes see laulab köögis?
22.09.10 neiu kellel oli unepulber
10.10.10 Palume lisada motivatsioonikiri!
01.11.10 Tsjort Bog'i monoloog
21.11.10 Maailma äärel seinaga serval
11.12.10 Kökonaneomeetria
19.12.10 ood Muusikale
21.12.10 mul meeldib kui sa teed mind katki
28.12.10 põgeneda voodisse nii üksikusse
30.12.10 igaühe hinges on revolutsioon
09.01.11 Elukoogilõigud luulekastmes neljale
10.01.11 öö enne 8½
25.01.11 kui muusikat on rohkem kui mõtteid
26.02.11 Austusest oma kliendi vastu

Midagi ei peaks siin olema? Või mõni kindel kirjutis on puudu? Miks on mõni pealtnäha tühi tekst selles nimekirjas jne? Küsimusi ja arvamusi on selle kohta kindlasti palju. Palun täiesti siiralt kallitel lugejatel kõik mõtted mulle postkasti saata või siia kommentaarina jätta. Ja kui julgusest jääb puudu, siis saate ka anonüümselt siia märkusi kirjutada. Vastan meelsasti erinevatele küsimustele ja tähelepanekutele. Kes kirjutada ei taha võib mulle joonistada ka! Mis tulevasi tekste puudutab, siis päris suures mahus olen sunnitud kirjutama M'ist, aga loodetavasti mahutan siia ka kirjutisi isiklike mõtete ja ideedega.

***

Kuna hommikust on saanud juba lõuna, siis kogu selle postituse kirjutamine on kestnud päris kaua. Ehk muusika mis mul on väga pikalt kõrval mänginud on varieerunud seinast seina. Selle asemel soovitan natuke filme, mis viimasel ajal sügava mulje on jätnud: Ink; Okuribito; huvitav oli ka Inception lõpuks ära näha; ja kergemate filmide killast oli Love and Other Drugs selline lihtne vaatamine, mis ikka ja jälle vahel ära kulub!