Naistepäeva järelkajad

Hiljuti filmi "A Single Man" vaadates jäi kõlama mõte, et vanemaks saades ja aina uusi kogemusi omandades, muutume me aina rumalamateks. Natuke järgi mõelda ja tuleb tunnistada, et nõustun sellega. Mida rohkem oleme me elu näinud ning erinevates situatsioonides viibinud, seda raskem on meil uuesti mõnda olukorda sattudes õigeid otsuseid teha. Ehk siis meeletust suurest kogemustepagasist, ei oska me enam valida kõige paremat lahendust. See võiks ka seletada miks armunud inimesed käituvad rumalalt ka kõrges eas?

Mõni aeg tagasi leidis aset vestlus, mille teemaks oli suhtes olevate inimeste võime olla tänulik teatud asjade eest. Välja käidud idee kõlas umbes nii, et inimesed kel ei ole väga palju kogemusi suhetega, on tunduvalt tänamatumad. Veidi järelemõtlemist ja oma kogemusi meenutades tundus see väide kordades loogilisem, kui esimene välja käidud märkus. Kui inimene ei ole kunagi kogenud erinevaid suhteid, siis on tal märgatavalt raskem hinnata kõiki pisiasju. Mul meenus selle käigus koheselt ka lugu, mida M mulle kunagi oma esimesest naisest oli rääkinud.

Tegu oli olnud neiuga, kel puudusid igasugused kogemused, ta oli veidi väiksemate võimalustega perest pärit, aga meeletult suure südamega. Aastate jooksul oli M talle kõike võimaldanud, mis vähegi võimalik, aga üha enam võis täheldada, kuidas ta naine muutus aina pealiskaudsemaks. Praktiliselt võimatuks muutus talle head meelt teha või teda üllatada, sest suur süda oli muutunud väikeseks ja väetiks. Kõik kingitused, abistamised ja tegevused kaotasid oma väärtuse, sest neiu kel polnud kunagi teistsuguseid kogemusi olnud, hakkas alateadlikult arvama, et see kõik on iseenesestmõistetav ja loogiline. Lõpptulemus? Tegu on vist ainsa inimesega kelle peale M suudab vimma kanda ja mitte andestada tehtut. Uskuge mind, kui ma siinkohal ütlen, et M'il on tõenäoliselt üks suurimaid südameid ja heatahtlikumaid loomuseid, siis peab sellel lool ja väitel ikka mingi tõepõhi all olema.

***

Neil Young - Heart Of Gold