Kõigel peale kujutlusvõime on piirid. Silmi sulgedes ja selles hetkes olles tunnen ma selle maitset ja aroomi. Näen tema kuju ja emotsioone. Kuulen karbi avamist ja sulgemist:
Ma vajan kujutlusvõimet, sest me mõlemad teame, et ühel hetkel peab paistma karbi põhi ja andma märku, et ükski nauding ei kesta igavesti. Aga silmad sulgedes ja kõigest muust end distantseerides, täitub karp uuesti ja me valetame endale, et kõik on nagu alguses.
Hooletult loobume me kujutlusvõimest, sest maitsete segu on liialt reaalne. Me ei fantaseeri ega unista - lihtsalt imestame, kes sellist segu valmistab ja meile sisse söödab. Tunneme häbi ja hirmu, mõnu ning meeletust. Kõik negatiivse nimetame liigseteks kilodeks ja loodame, et keegi seda ei märka. Positiivseks kutsume me kummalist energiat, mida annab meile selle söömine:
Kes tuleks selle peale, et leib ja jõhvikamoos võiks kokku saada jäätises?
***
Jagat Skad - Wax Wings
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Kummardus põhjasuunas!
Postita kommentaar