Kökonaneomeetria

Mulle on alati meeldinud süüa teha ja ma isegi ei varja seda. Eriliseks nõrkuseks on kõik soolased söögid ning magustoidud on mu silmis alati tagaplaanile jäänud. Täna jäin mõtlema oma maitse-eelistuste üle. Võtame 2 erinevat näidet: Esimesel juhul näed pikalt vaeva õhukeste paprika ja teiste komponentide viilude valmistamisel. Krevetid tuleb samuti väga väikseks teha, et nad annaks vaid maitsele lisa, mitte ei domineeriks ülejäänu suhtes. Kui see kõik on valmis tuleb kogu sellele segule, kus lisaks eelmainitule võid leida paljusid teisigi juurvilju, lisada paar muna mis on ilusti ühtlaseks massiks klopsitud. Väikest lusikat kasutades tõstad sa sobiliku koguse riisipaberile ning rullid kõik selle kokku. Unustasin lehekese niisutamise! Riisipaberi voltimine eeldab, et ta on korralikult märg. Igatahes peale vajalikke voltimisi ja liigutusi on toore rull valmis rasva uputamiseks. 6 minutit õlis pöörlemist tagab lõpuks erutatud tõste pannilt või fritüürist taldrikule ning veidikese jahtumise järel on ideaalne eelroog valmis. Unusta kõik need kalorid, mis sulle juba homme tuska tekitavad. Naudi parem suurepärast maitset! Teine variant on mõnda lihtsat klassikalist pastat teha. Ma ei pea silmas bolognese't, vaid pigem mõnda tõesti häbiväärselt kerget pesto või tuunikalaga valmistatud suutäit. Teate ju enda kogemusest, et kui pole aega tegeleda tähelepanu nõudvate komponentidega, aga samas tahate midagi head, siis kuidas te lähete klassikaliselt lihtsalt, aga suurepärast vastupanu teed! 8 minutit pasta keetmist. Mõnusa al dente sisse segad ühe kahest eelmainitud komponendist ning näiteks tükeldad sisse veel veidi kirsstomateid! Nii kiirelt õnnestub sul valmistada suurepärane suutäis. On põhjust tunda enda üle uhkust. Eks mõlemal juhul tuleb alati kasutada ka maitseaineid, aga see on ju iseenesest mõistetav. Söömine. Tegevus mida jumalad naudivad võrdselt inimestega. Lihtsalt millal kumba eelistada? Ja millist vastupanu teed minna?

***

Tõnis Mägi - Taevalikud sõnumid