Ta leidis mind üles. Arvasin juba, et olen peitusemängus kõige osavam ning mitte keegi ei oska mind õigest kohast otsida. Kuulsin kui ta oli mu lähedal ning üritasin võimalikult vaikselt olla. Hingasin nii rahulikult kui suutsin ja vältisin liigseid liigutusi. Just siis kui tundus, et ta kõnnib minema ja ei oska minu peidukohta pilku pöörata, tegi ta seda ootamatult. Ehmatus, kurbus, põnevus, rõõm - kõik emotsioonid segamini. Minu usk, et ma võidan peituse, löödi ühe pilguga põrmuks. Küsite, et miks ma rõõmu tundsin selle üle, et mind üles leiti? Sest ma polnud nii kaua saanud süüa ja juua ja nautida vestlusi. Hea on sirutada jalgu ja tunda värsket õhku oma ninas.
***
Sigur Rós - Saeglopur
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar