piiri pidamine

Õnnetu olemisega noormees istus kainestusmajas ja üritas mõista, mis hetkel see kõik algas ning kuidas see nii kaugele oli jõudnud. Kuna mõistus polnud enam see mis mõned aastad tagasi, laskus ta astmeid madalamale, ning kasutas pranglimise asemel oma käsi ja sõrmi. Vaja läks kahte kätt ja napilt oleks ka nendest väheks jäänud. Õnneks poisil sõrmi jätkus ning üsna pea oli ta ühe infokillu võrra targem: Kogu see sõltuvus ja kõik jamad olid alguse saanud umbes 8 aastat tagasi. Ta meenutas kõiki neid kordi, mil oli endale lubanud, et vabaneb sellest sõltuvusest ja pöörab oma elus uue lehekülje. Oli olnud perioode tema elus, mil tal oli isegi õnnestunud vabaneda oma needusest, aga lõpuks komistas ta ikka oma pahe otsa. Ja olid hetkel mil ta proovis ka teisi pahesid, aga see kõige esimene ja imelikum kokteil oli see, mille juures ta ikka ja alati lõpetas. Noormees jätkas oma mõttearendust ja rääkis mulle maailma parimatest kokteilidest. Segudest, millele on võimatu vastu panna, aga mis on lihtsalt kättesaamatud. Ja siis tulid kokteilid, mis olid valmis segatud mõnes häguses keldris ning nende manustamise ainus eesmärk oli purju jääda. Aga peale pikka kokkuvõtet erinevatest kokteilidest ja mõeldes kõigile neile kordadele kainestusmajades, jõudis nooruk lõpuks kahe tõeni: Lõpuks oli ta avastanud enda jaoks selle ideaalse kokteili! Ning ainuke asi mis takistas seda tegemast oli tema tavapärane joogisegu, millest kõik 8 aastat tagasi oli alanud. Mulle meeldis vaadata selle hääbuva kuju silmi, sest need olid ainsad, mis tema juures särasid. Ja kõik see energia tuli tema jutustusest, milline peaks olema ideaalne kokteil. Lisaks kõigile suurepärastele maitseomadustele ja mõjudele pidi see jook temast lõpuks karsklase tegema. Ja seejärel kogesin ma meeletut nukrust, mil tema loos järgnes ideaalsele segule õnnetu vedelik. Oli näha kuidas viimati mainitu tegi talle meeletult haiget ja süstis kurbust. Emotsioonid asendusid seejärel vihaga ning ma ei mõistnud enam päris hästi, mis saab ühele joodikule nii suureks probleemiks olla... Noormees ümises nüüd vaikselt omaette ja ta oli lõpetanud minuga suhtlemise. Enne kambrist lahkumist aga vaatas joodik veel kord minu poole ning teatas enesekindlalt, et see oli viimane kord, mil ta kainestusmajja satub. Ma uskusin teda, sest nähes kõiki neid emotsioone selle aja jooksul mil olin temaga siin viibinud, teadsin ma, et enam ta oma saatuslikul joogil ennast nii madalale kiskuda ei lase.

***

Alphawezwn - Green Eyes