kinnine nina

Vestluse käigus ilmnes, et tal oli juba väga pikalt nina kinni olnud. Ta ei tundnud praktiliselt mitte ühtegi lõhna ja see oli teda teinud murelikuks. Pika perioodi peale olid olnud vaid üksikud korrad, mil ta oli tundnud erinevaid aroome ja ka siis pidid need olema meeletult tugevad, et neid üldse tähele panna. Keeruline olukord jätkus ja vaatamata uutele lähenemistele ei õnnestunud asjale lahendust leida. Selle asemel läks situatsioon viimase kahe ööga veel hullemaks ning päädis öösel kella 4 ajal, mil viimase lahendusena sai vastu võetud otsus, sõita mere äärde... 2 tundi hiljem oli ta voodis tagasi, und ei tulnud, aga üllataval kombel hakkasid erinevad lõhnad tema ninna tungima. See oli omamoodi hirmutav. Põhjuseks asjaolu, et mälusopis olid kõik aroomid olnud õrnad ja meeldivad, aga samas nii püsivad. Reaalselt märkas ta kuidas tegelikult lihtsalt erinevad lõhnad tulevad ja lähevad. Ja nad polnud absoluutselt püsivad. Sel ööl ta rohkem magada ei saanudki. Hommikusöögi lauas polnud isu ja õhtuks kodulinna jõudes oli ta väsinud. Väsinud, sest lõhnad mida ta oli arvanud end terve see aeg armsatavat, olid ta põlanud ja maha jätnud. ju see oli saatus, et sügisel ei olnud kuskilt võimalik leida kevadlilli ja nende värskeid aroome. Väsimus ja kurbus asendus, aga teiste aroomidega. Need üksikud lõhnad, mida ta oli selle pika aja vältel vahel tundnud, muutusid nüüd talle kõige olulisemaks. Hommikune kohvi ja jooksmas käies higihais. Märja asfaldilõhn ja värske basiilik. Oo, miks oli ta üldse igatsenud oma kevadlilli, kui kõik need teised lõhnad olid tema jaoks olemas ja toetamas! Ainsaks mureks jäi, et mis juhtub siis kui jälle saabub kevad. Kas armastab ta siis veel seda lillelõhna või on selle võõrastavalt eemale heitnud, sest on ka lilli mille aroomi saab tunda läbi terve aasta!?

***

Üritage õppida armastama mingit tegevust, mida te ei salli või vihkate! Kunagi olid mul sellisteks asjadeks kartulite koorimine ja nõude pesemine. Nüüd olen õppinud sallima kolimist kui tegevust!