see Teine kuningapoeg

Prints oli peale mitut aastat koju tagasi jõudnud. Ma ei ole kindel, milles ta oma õnne leidis, aga ju see oli kodus ja selles olemuses. Minu loo prints leidis ka õnne. Sarnaselt sõjasangaritele tänapäeval, olid ka teda ootamas nii mitmedki inimesed - ta lemmik narr, õukonna daamid, pereliikmed ja võitluskaaslased. Kelle üle tundis ta enim rõõmu? Narrile oli oluline, et salvestada enda mällu toimuv ja jagada seda kõigile huvilistele. Pereliikmed igatsesid poega koju. Daamid, näiliselt iseseisvad ja kohati külmad, olid suuresti väljas vaid ühe asja peal. Aga võitluskaaslased... Kuigi elu oli neid kõiki vintsutanud omamoodi, olid nad hinges jäänud nendeks samadeks väärilisteks kaaslasteks. Neid ei huvitanud mida oli keegi mingi hetkel valesti teinud või kus mida mõelnud. Nad oskasid hinnata printsi sellena kes ta oli. Mida olid aastad printsile õpetanud? Et narr teeb vaid oma tööd ja liialt ei saa teda usaldada. Pereliikmetest ei saa üle ega ümber, aga miski jääb puudu, mis aitaks neil sinuga kaasa liikuda. Õukonna daamid tulevad ja lähevad ning tegelikult on nad kõik natukene liigagi sarnased - isegi kui mõni tundus eriline. Aga võitluskaaslased on haruldased. Prints oli õnnelik, et vaatamata kõigele on nad ikka olemas ja usaldavad teda. Printsil oli vedanud.

***

"I Love You, Man" - kes pole näinud, siis must see listi!