kas kõik need ringmängud mida lastele õpetatakse on lihtsalt mängud? Hästi palju on erinevaid käsitlusi selle kohta, kuidas muinasjuttude ja lasteraamatute kaudu toimub kasvava noore mõjutamine. Seega võiks ka ringmängude kohta sellisee järelduse teha. Karjakesi suures ringis olles ja kordamööda teineteist sisse lükates on ju tegu suurepärase sümbolistliku tähendusega. Ühelt poolt rõõm ja tähelepanu, mille laps saab ringi keskel olles, teisalt kiire arusaam, et edu saab saavutada teist sisse lükates. Ei ole isegi vahet kas näha seda altruistlikust või enesekesksest vaatenurgast. Ja muidugi laulusõnad ise kogu iroonias, rõõmus ja valus! Või siis rukkilõikusega tehakse juba kiirelt selgeks, et ilma partnerita kaugele ei jõua. Ma ei teagi kas see on hea või halb - ja vist ei tahaks teada ka. Kahjuks ei suuda ma nüüd meenutada oma lasteaia mälestusi piisavalt, aga kui palju tuli seal ette olukordasid, kus keegi hakkas nutma? Igatahes mõttekäigu idee oli selles, et kui vähesed lapsed nutavad nende seikade taustal ning milline rõõm neid valdab selles kõiges osaledes. Elus vist on see suhe natuke teistsugune. Lähen nüüd rukkist lõikama, kas keegi tahab kaasa heita?
***
kohe-kohe saab hakata jälle jooksmas käima normaalselt. ootan ja soovitan.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
mulle meeldis see sissekanne. pidin lihtsalt ütlema.
Postita kommentaar