Tartus on see aasta väga palju teisiti. Olen natuke kainema mõtlemisega, üritan kooliga tegeleda ning inimesed minu ümber on vahetumas. Eile oli väga tore see, et nägin üle pika aja ka vanemaid tuttavaid. Tarbatust käisid inimesed külas. Lisaks ka mõned noored tantsijad. Samas on ikkagi kuidagi ära-olev tunne. miski oleks justkui nagu puudu. Süda tahab üht, mõistus teist. Ja siis sa oled ja istud ja mõtled ning näed, kuidas kõik su ümber sagivad aga sinu aeg seisab. Istuda oma kodus, köögis laua taga, ja juua kohvi. Vaadata kuidas inimesed mööduvad ja mõelda. Häid asju. Ja mitte nii häid asju. Ja köögis ikka istuda ning kuulata kuidas elutoast kostab muusika. Mõnus ja rahustav. Mhh, Beethoveni "Kuupaiste" sonaat kostub. Ja nõud on ikka pesemata.
Miks on see aasta Tartus kõik nii teisiti. Uued ajad, uued inimesed, uued olukorrad.
***
Pühapäeval lähen vanavanematele külla. Soovitan sama teha.
reede, 18. september 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
valmar sa oled nii keeruline
Postita kommentaar