...

Lihtsalt kannatlik peab olema. Ja ootama.

Ilus jaanuar?

Üks, mulle tähtis, inimene pani mind mõtlema, et tegelikult ma ei peaks avaldama oma kirjutisi siin niimoodi. Iseenesest ei ole mul selle vastu midagi, aga miski muu viis mu mõtted uuesti selleni. Kui ma seni olen kirjutanud, eesmärgiga, et inimesed sellest tulenevalt mulle vastukaja jagaksid, siis tegelikult ei peaks see äkki nii olema? Sest... Oli periood kus ma kirjutasin, kuna üks väga oluline inimene mõistis mind siis paremini. Aga nüüd ei näe ma sel enam mingit mõtet. Pigem süvendab see vaid pealiskaudsust. Mitte selle ühe indiviidi, vaid kõigi lugejate suhtes. Vahest oleks sarnane võrdlus - iga kord lihtsalt posti teel endale kiri saata. Sest ma kirjutan ju eelkõige endale ning seega pole mõtet seda siin avaldada?

Kuidas seda nüüd öelda? Saate aru küll.

***

Love Actually - "Carol Singers"
sest see on lihtsalt nii irooniline.

Saamine on taeva asi.

Olen juba mitu kuud pidanud plaani, mida peale ajateenistust tegema hakata. Ideaalis peaks ma otsima töökoha, raha teenima, oma õppemaksu ära maksma, ülikooli lõpetama ja siis midagi edasi tegema. Samas võiks ju hoopis suve alguses kuhugi pikemaks ajaks ära sõita. Ühendriikidesse on kutsutud ja Austraalia on pakkumiste seast läbi jooksnud, aga natuke hirm on nagu ära sõita. Oleks aastakese kõigest siinolevast eemal ja tuleks tagasi ning saaks alustada justkui puhtalt lehelt. Puhas leht kuluks vist suuremas osas ära ka. Päris palju asju on nii nagu ei tahaks, et nad oleks. Ja on asju mida tahaks ka üldisemas pildis, aga ei saa. "Elus ei peagi ju kõike saama" bla-bla-bla... Ei pea jah, aga on asju, mida ma tõesti tahan ning nende nimel ka võitlen. Oma asi milline see võitlemine välja näeb. Olgu selleks siis üliintensiivne peale käimine või enda nähtamatuks muutmine. Aga kõike ei saa. Reaalsus on alati Idealismile 1:0 teinud. Ok valimistel ei ole juba viimased 10 aastat vist, aga no küll see seal ka kunagi juhtub.
Ma tahan ülikooli ka ära lõpetada, aga mida rohkem ma oma erialast eemal olen, seda enam tunduvad mulle teised alad palju huvitavamad. Sotsioloogia, Õigusteadus, Kirjandus, Prantsuse keel ja kultuur. Religioon. Võimatu.
Ma tahan leida töökoha, mis suudaks mulle piisavalt vaheldust pakkuda ning oleks nii vaimselt kui materiaalselt ära tasuv. Ametid mille jaoks peaks aega leidma ülikooli kõrvalt. Elukutsed, millele saaks end ka pikemalt pühendada.
Ma tahan õnnelik olla. Kui ma piisavalt hõivatud olen, siis tundub, et ma olengi seda, aga mida rohkem on vaba aega - vaba aega mõtlemiseks - seda rohkem ma kahtlen selles. Ehk siis mõtlemine on tõeliselt kahtlane tegevus.
Kui mõtlemine tegi ahvist inimese, väidetavalt veel Homo Sapiens Sapiens'i, siis kuhu see välja viib? See väidetav tark inimene ei ole üldse tark kui tema sõnavaras on üldlevinud "küsimärk". Tark inimene peaks kõike teadma, mitte nii palju küsima pidevalt.

***

Kutsuge oma parimad sõbrad külla ja tehke süüa. Ja jooge natuke, et toit maitseks veel paremini ning rääkige elulistest asjadest. Päevauudised, raamatud, suhted või mis iganes veel. (Kollased uudised ja klatš ei loe)

8. detsember

Löön aega surnuks ja tegelen mõtlemisega. Raamatut loen ka.

***

Kings of Leon - Sex on Fire

1492?

mulle öeldi reedel moraal, et eesmärgile ei tohi liialt pühenduda või võtta seda endale kinnisideeks. Selle asemel peaks üritama lihtsalt endast parimat anda. Ma ei tea kas asi on minus, aga minu arust see päris nii ei käi ju? Kas mitte kõige alus ei peaks olema eesmärk. See tagab sinu sihikindluse ja vahendid selleni jõudmiseks. Muidugi on kuukumine valusam kui sa eesmärki ei saavuta, aga samas kui ta sul puuduv või sa sellele ei mõtle, siis ei ole võimalik ju ka selle nimel töötamine? Mismõttes on võimalik mingi eesmärgi nimel pingutada endale seda mitte teadustades. See kõlab u nagu "ma tahaks hirmsasti neid pükse endale osta, aga ma kogun niisama raha endale ja ei mõtle et mul läheb neid pükste jaoks vaja v?" Vabandust, aga ma ei saa pihta. Vahest olen ma lihtsalt liialt äärmuslik inimene kes harjunud kõike eesmärgist lähtuvalt tegema. Kui see on nii, siis oleks viimane aeg kui keegi valgustab mind teise poole suhtes. Mitte et ma kohe uut moodi elama õpiks, aga kui ma olen harjunud ainult võidurõõmu või kaotusekibedust tundma, teadmata, et on ka vahepealne variant, siis ma sooviks kohe kindlasti sellest lähemalt kuulda.

***

Kahjuks ei ole mul see aasta võimalust minna välja pildistama esimest tõelist lund ja talve. aga kui teil see võimalus olemas on siis kasutage seda :)

Soe ahi või ahjusoe?

Elus saab kõike kui ilusti rääkida. Ah et milles trikk on? Teine pool peab sinust aru saama. Ja kui saab siis on absoluutselt kõik võimalik. See trikk on ka, et seda ei tohi kurjasti ära kasutada, sest siis saab ka teine pool aru ja tulemus on vastupidine. Nii et ma pean silmas siiski kõike positiivset. Ja kui sellest lühikesest sissejuhatusest hakata moraali välja pigistama, siis milleni me jõuame? Inimesed peaksid ikka kõvasti rohkem rääkima omavahel ning üksteisele märku andma, et nad olemas on ning hoolivad. Jah teil on õigus, kui te mõtlete, et kõik inimesed ei oska seda. Mina ka ei oska. Ma pole kõige osavam inimene endast märku andmises ning kaugeltki pole ma suurem asi kellegile oma mõtete selgeks tegemises, aga teate kui kuradi hea tunne see on, kui sa tead, et sul on inimesed läheduses, kes seda kasvõi osaliselt mõistavad. Elus on see kummaline asi ka, et vahel sellised inimesed kaovad su elust. Ma pole suutnud päris välja mõelda miks see nii on, aga äkki selles, et nad mõistavad tegelikku mind? Samas selle vastu räägivad mõne teise inimese kogemused. Parimast sõbrast ilma jäämine on ikka päris külm dušš. Ja loobuda inimesest keda armastad - see lööb ka ikka korralikult kannaga näkku. Aga õppida uuesti armastama või leida uus inimene keda nimetada oma parimaks sõbraks, täitsa võimalik. Parandan. Vähemalt ma tean, et üks neist on võimalik. Kuradi hea tunne on öelda kellegile, et "sa oled mulle väga oluline" või "ma armastan sind". Olenevalt siis kas parimale sõbrale või armastatule. Ilusad sõnad ja mõtted eesti keeles.

***

Kui järgmine kord kõvasti vihma sajab siis pange vihmakeep vms selga aga ärge varju võtke. Laske piiskadel pähe kukkuda ja uputada pead ning jalgu. Nautige kui mõnus võib loodus meie ümber olla. Elu on ilus.

järelkajad

Mai lõpus kirjutasin ma olukorrast riigis (ehk siis minu elus). Peamine vastukaja mida ma sain sealt nii kommentaaride kui väljaütlemiste põhjal oli, et peaks siiski kõik välja ütlema. Vahet pole kas keegi solvub või suudab seda aktseptseerida. Et tegelikult on see soov nüüd suurem kui eal varem, aga nimesid ei nimeta ma ikka. Nädal aiast väljas, Tartus inimeste keskel ja üheskoos kõigi tsivilistide murede ning rõõmudega, olen ma suutnud pettuda kõigis ja kõiges. Inimeste pealiskaudsuses, ükskõiksuses, silmakirjalikkuses, külmuses ja näilises headuses. Augustinus uskus, et inimesed sünnivad maailma patustena ja õndsaks saavad need kes suudavad sellest vabaneda. No sitt lugu miks kristlikud demokraadid nii vähe hääli saavad. Maised rõõmud ja nendel tuginevad valimislubadused on ju palju ahvatlevamad kui ühiskonna moraalne küpsus. "Persse mul sellest, kas mu naaber on hea inimene. Nii kaua kui mul on mu maja ja auto ja sõbrad on kõik parimas korras" Hästi. Kui traditsioonilised ja aegumatud väärtused need tarbeesemed on? Ja PALUN defineerige mulle sõna - sõbrad. Ilma peal on üldse vähe kindlaid asju. Kõik saavad otsa mingi hetk või kaovad üldse. Ka tunded ja emotsioonid ja soovid ja kõik ülejäänud mitte käega katsutavad asjad. Aga midagi peab ju kindel ka olema. Kirjad on kindlad, aga millegi pärast keegi ei loe kunagi vanu kirju ja ei pane olulisemaid mõtteid nendest endale kirja. Raamatud on ka aegumatud. Ka neist ei kirjuta keegi omale olulisi mõtteid välja. Mul on sõjaväes kapi siseküljel olulisemad tekstid ja mõtted üles kleebitud. Homme saan paar tükki veel juurde kleepida. Seal on Coelho ühe raamatu tegelase (Mari, raamatust Veronika otsustab surra) monoloog "Miks Jumal lõi seaduse?". Seal on sõnad lauludest, mis ütlevad palju või on muul moel olulised. Ja seal on meelde tuletused iseendale. "Helista ... , kui elu on lill". Ning lihtsalt märksõnad mis meenutavad sulle kõige olulisemat. "muusika". Aga ärge kasutage nende sõnumite talletamiseks neid kollaseid kleeppabereid. Need ei ole kuigi vastupidavad. Kasutage kummi ja klassikalist kaunist A4ja.

Tegelikult sõitis mu jutt jälle suunaga ühele poole, kuigi jõuda mõtlesin hoopis teisele. Tahtsin tegelikult jutu sisse põimuda vihje või postituse, et ma sõidan uuesti ära. Pikalt aia taga istuda ja mitte välja tulla võib olla väga rusuv ja tüütu, aga kokkuvõttes siiski kindlam.

***

Keegi ütles mulle, et soovituste lahtris peaks Urmas Alender olema kohustuslik. See on hea kui inimesel on oma arusaam muusikast mis räägib kõige rohkem. Urmas on tõesti hea, aga Tõnis on mulle veel parem. Aga võib ju üritada olla hea inimene, tulla vastu teistele ja soovitada teile siis esimesena mainitut. Näiteks "Sa ütlesid näkku ei lööda"