2400 km - osa 3

Traditsioonide olulisuse üle võib lõputult vaielda. On hetki kus nende olemasolu teeb neid veel erilisemaks ja väärtuslikumaks. Ning on olukordi kus nad hakkavad pärssima arengut. Areng võib alati olla nii positiivne kui negatiivne. Teadmatus kumb omadus mõjule saab on ka põhjus, miks traditsioone nii kergekäeliselt ei muudeta.

Jõudes olukorda kus traditsioonide muutmine on päevakorral panebki meid tagasi vaatama tema olemusele. Vahet ei ole kas tegu on jõululaupäeva veetmisega oma vanemate juures, blogi kujunduse ja ülesehituse säilitamise, või töökoha vahetamisega - enne muudatuste tegemist peame me oleme kindlad, et need muudatused on seda väärt.

Ma olen kindel, et nii mõnedki tehtud muudatused minu elus viimastel kuudel kui ka saabuvad muutused algaval sügis/talvel on ennast õigustanud/õigustamas.

***

Umbusk nime suhtes pole õigustatud - kuulake Raadio Tallinnat! Kuni kella 6ni õhtul väga head dzässi ning pärast seda tasemel uudissaated Euroopast.

2400 km - osa 2

Hommikune rituaal kordus: pärast ärkamist veendus ta kella vaadates, et on maganud taas tavapärase arvu tunde; kõndis kööki ja pani vee keema; valis omale meelepärase tee ja asetas kotikese kruusi. Mõni minut mis vee keema minekuks kulub, veedab ta vannitoas hambaid pestes. Külmkapis norutav hapupiimajook ja kapil istuv müslitops leiavad omale samuti rakenduse. Pärast kerget einet heliseb telefon ja päev võib alata.

Seenevihma sajab kuni õhtuni.

***

Twigs - Hide
Twigs - Ache

2400 km - osa 1

Istusin eile bussi peale ja sõitsin Nõmmele. Istusin ja seisin vaheldumisi Nõmme mäe otsas ning kuulasin muusikat. Raadiost tulnud saade oli pühendatud sügisele ja kogu muusika, mida selle aja jooksul sealt lasti oli vägagi sobilik. Oli ütlemata ilus päev.

***

Damien Rice - The Blower's Daughter
Christopher Spelman - Sola Perduta Abbandonata

teel voorusesse

Võimalik, et see kõlab kummaliselt, aga alles kahekümne kuuendal aastal koges ta sellist puhkust, millest kõik vanemad ja targemad inimesed alati rääkinud olid. Muidugi oli ka varem nädalaks/paariks aeg maha võetud oma tavapäraste tegemiste kõrvalt või kuhugi reisile sõidetud, aga see oli ikkagi see päris kõige esimene ja erilisem puhkus.

Meenus jutt, mis sai omal ajal Põhja-Aafrikas paari tuhande meetri kõrgusel kuskil mägedes kirja pandud. Omamata siis kogemust, kuidas kõik suured inimesed töötavad ja puhkavad oli tal õnnestunud ritta seada prohvetlikud sõnad, kuidas ta tahaks kõige enam käia tööl, et oodata puhkust - ja seejärel puhata, et tekiks taas sportlik hasart ning kirg teha tööd.

Marokos lumepalle vorpides ja hiljem lennukis Kataloonia poole lennates oli ta laskunud endaga vestlusesse, mida ütleb kogu see siin eelnevalt kirja pandud suhtumine tema kohta. Muidugi oli ka tema noorena unistanud mingitel hetkedel tõelisest vabast hingest, kes ei vaja tööd või siduvaid kohustusi harilikus argipäevas. See kõik pidi olema võimalik ainult läbi mediteerimise ja sisemise rahu leidmise ning töötamine ja tavapäraste elukohustuste täitmine pidavat olema lihtsalt vahendid, millega inimene seob oma hinge materiaalsuse külge ja kaotab sideme tõelise vabadusega. Aga kes teadis öelda või väita, et tõeline vabadus ei peitu just neis tegevustes?

Jah ta tahab töötada ja siduda end materiaalsete kohustustega ning pangalaenu võtta, et kuskil oma suvalise koduriigi ühekülgeses pealinnas soetada maja ja võib-olla võtta koer ja võib-olla üritada kasvatada kedagi veel keerulisemalt kasvatatavat. Ühesõnaga - olla kohustuste ori - aga selle asemel, et saada seeläbi alla surutud või rõhutud hingeks, saavutada hoopis tõeline vabadus tänu teadmisele, et just nende teadlike valikute tõttu leiab ta tee voorusesse... Ta võtab ette kõik need stambid, mille eest "vabahingalsed" nii suurte silmadega alati hoiatanud on ning tõestab, et ka läbi selle on võimalik leida tõeline nauding ja harmoonia!

Jah, ta on oma teel õnnelik

***

Marten Kuningas - Teel voorusesse

Õpime kuulama

Muusika on nagu armastatu. Sa võid veidi aega temast eemal olla, aga tõelisele naudingule selga pöörata ei saa. Las kaunid kõlad paitavad me kõrvu!

***

The National - I Need My Girl

2012

biu bau biu bau biu bau du du du du (üritasin Radiohead'i järgi laulda)

***

Olulisema poole pealt soovin öelda mõnele lugejale, et - Mina võitsin!

***

Radiohead - No Suprises

On olnud kummaline talv.

Ma vaatan end ja oma sõpru. Oleme kõik läbi käinud omamoodi ringi ning otsapidi tagasi jõudnud algusesse. Ainult, et see kord oleme me veidi vanemad ja veidi targemad. Pisut tublimad ja kõvasti elutargemad. Me kõik oleme läbi elanud oma lapsehaigused ja puberteedi, esimesed armumised ja pettumised, õppinud märkama ja näitama teed. Ja ma võiks nii jätkata ja kirjutada siia oodi sõprusest, aga seda pole vaja, sest mõnda asja pole lihtsalt vaja välja öelda.

Nagu nii palju kordi varem on elu minu eest paljud asjad ära otsustanud. Kes on sulgenud mõne ukse või kes on näidanud, kus asub mõni uks, millest pole ma veel läbi astunud. Ja nii elades olen jõudnud olukorda, kus päeva lõpuks saan ma öelda, et elu on ikka lill. Ja lille õieks oli sel nädalavahetus Tallinn Music Week koos kõige heaga, mis sinna juurde käis.

La-la-lai-lai-dubiduu

***

Instrumenti - minu uus lemmik Läti bänd
Alina Orlova - minu uus lemmik Leedu artist