Sissejuhatus

"Ma kirjutan siia palju ja erinevaid asju. On tekste, milles harjutan sõnaseadeid ja mõttearendusi ning vahel leidub jutte, milles peitub ka midagi sügavamat. Sinult palun ma vaid seda, et avaldaksid julgelt arvamust (nii sõnaseade kui sisu üle) ja ei otsiks tagamõtet sealt kus seda pole. Aitäh!"

esmaspäev, 21. jaanuar 2008

Suureks saada.

Inimese elu muutub pidevalt. Tõusud, mõõnad, järsud kõrvalekalded ja ootamatud tagasiminekud. Umbes nagu eriti uhkel Ameerika Raudteel. Ainuke vahe on selles, et kui lõbustuspargis, astud sa sõidu lõppedes tagasi oma reaalsesse olevikku, siis elus pole sul kuhugi põgeneda. Kõik muu on aga sarnane. See võib sind naerma ajada, hirmu panna tundma, tekitada soovi iiveldada, panna endasse armuma jne. Kõige suurem oskus on selle kõige juures isegi sarnane. Peale piisavalt selle kogemist, õigel ajal ei öelda. Kui sa tunned, et veel üks sõit ajab sul südame pahaks, siis rohkem ei lähe. Ja liigud oma elus, tivolis, edasi. Vahel on kahju kui juhtub nii, et väiksena liiga palju oma lemmiku aktraktsiooniga tegeledes, suureks kasvades mõistad, et see oli hoopis midagi erinevat sellest mis sa arvasid selle olevat. Ma mäletan Kadrioru Tivolis oli kunagi mingi kast kuhu sa istusid sisse ja see tekitas efekti nagu hullult raputaks ja keerutaks sind üle pea. Suureks kasvades mõistsin ma, et tegelikult oli kast ühe koha peal, vaid natuke rappus, ja tegelikult olid mingid valgus ja visuaalefektid, mis tekitasid selle tunde. Peale seda korda ma selle kastiga ei sõitnud. Pettumus oli nii suur lihtsalt. Ja kuna elus on samamoodi, et mingi hetk sa mõistad kui väga on reaalsus sinu ideaalist erinev, pead sa ka lihtsalt loobuma ja edasi minema. Samas vaatamata kõigile pettumustele, rõõmudele ja emotsioonidele astud sa ikka vahel lõbustuspargist läbi ja meenutad kõike läbielatut. Elus ka. Lihtsalt üks pisike erinevus on see, et pargis saad sa alati pileti osta ja elavdada oma mälestusi. Elus pead sa piirduma piltide, kirjade, mälestustega, sest kui seda inimest, hetke või sündmust enam ei ole, siis sa ei saa lihtsalt piletit ostes teda tagasi tuua. Lõbustuspark on seega kui sissejuhatus ellu. Kui läbid seal terve päeva edukalt ja suudad järgmine kord sinna naeratades naasta, siis peaksid suutma ka elus hakkama saada. Lihtsalt pead endale korrutama, et elus ei ole seda geniaalset piletisüsteemi mis võimaldab minevikku tagasi tuua. Aga seda tivol sinult eeldabki ju. Et kui sa suureks saad siis sa peaksid seda kõike teadma juba. Tivoli jääb alatiseks põlluks, kus väikesed saavad esimesed elukogemused, ja jätkavad suureks kasvamist.

***

Linkin Park - Shadow of the Day
Linkin Park - In Between
Eminem - Kim

kolmapäev, 16. jaanuar 2008

Elu

Millest koosneb?

Söök? Jaaa...
Jook? ikka vahel...
Sõbrad? no ilma ei saa...

Mis veel?

***

Soovingi kõike seda head paremat teile ;)

neljapäev, 10. jaanuar 2008

Mõistus

Sellega on vist nii et kellele ikka antud pole, sellele ei ole. Ei teagi kas peaks kurb olema, et meie seas liigub ka inimesi, kes pole päris normaalsed või on see pigem paratamatus. Igatahes mul on hea meel, et mind ümbritsevad inimesed kõik korras on.
Wikipedia says: "Idiot" was originally created to refer to "layman, person lacking professional skill", "person so mentally deficient as to be incapable of ordinary reasoning". Declining to take part in public life, such as democratic government of the polis (city state), such as the Athenian democracy, was considered dishonorable. "Idiots" were seen as having bad judgment in public and political matters. Over time, the term "idiot" shifted away from its original connotation of selfishness and came to refer to individuals with overall bad judgment–individuals who are "stupid". In modern English usage, the terms "idiot" and "idiocy" describe an extreme folly or stupidity, its symptoms (foolish or stupid utterance or deed). In psychology, it is a historical term for the state or condition now called profound mental retardation.

***

Täna ei soovita midagi. Paiskan lihtsalt õhku arvamuse, et armastus peaks ikka vanust küsima. Seniks - olge tublid.

esmaspäev, 7. jaanuar 2008

Jest doroga dalše...

ja nii ongi. Kui üks uks sulgub, avaneb alati teine. Ei see väljend oli vist vastupidi. Vahet pole, point jääb samaks. Lisaks on mul elus nüüd eesmärk taas olemas. Saan keskenduda inimestele kellele ma lähen täielikult korda ja kes usuvad minusse. Usk ongi kõige alus. Kui sinusse ei usuta, siis ei saa sa ka sellest inimesest midagi loota. Sama hea oleks loota, et selgest taevast sajaks lund. Njah. Vähemalt lund on korralikult sadama hakanud. Ja see on hea.

***

Soovituseks seekord midagi rahulikumat.
MarR - Puhas Lumi (juutuubis täitsa olemas ja link mu blogiski paremat kätt)

reede, 14. detsember 2007

Saunaline

Ma ei tea kui paljud teist on vanades saunades käinud kus puudub selline luksus nagu dušš ja sooja vee kraan? Seal oli ikka nii, et kerise kõrvalt sai kuuma vett võetud ja ühte kaussi pandud ning külma vett sai suurest tünnist eesruumist või kuskilt taolisest kohast. Kõige suurem kunst oli alati omale õige temperatuuriga vesi kokku segada, sest priisata ju ei saanud. Sooja vett oli anumas piiratud arvul, remember? Suht arv oli vist 1/3 sooja ja ülejäänud külma. Lapsepõlve matemaatika. Peaks ükskord vanavanematele külla minema ja möllama nende kaussidega taas vähe. Kaalude tähtkuju sümbol on ka kaks kaussi. Aga see on rohkem vist nagu Jing ja Jang. Mõelda ja arutada omakeskis ning vahel ka teistega, et kumb parem ja milline lahendus halvem on. Kaks kaussi... Tavalised anumad, aga see on ikka nii tore, kui mõelda, millised sümboleid saab neile omistada. Ahjaa mis mul veel lapsepõlvest meenus. Vett tuli alati nii palju teha, et kui sa pea kaussi panid ja pesema hakkasid ei tohtinud üle ajada. Ja teise kaussi tehti alati puhas vesi. Nii et kui sa olid pesemise lõpetanud oli üks kauss musta vett täis ja teises oli alati ilus puhas vesi millega end loputasid. Näe saunajutt jõudis ka Jingi ja Jangini välja. Saunas käik lõppes alati sellega, et must vesi kallati ära ning saunast pidi lahkuma. Kausid jäid kuivama ja uut saunalist ootama.

***

Kirjutasin liiga kaua, ÕISi registreerimine on peal juba. Got to go.

kolmapäev, 12. detsember 2007

Ärkasin

juba teist hommikut järjest kella 9 ajal hommikul. Harjumatu on nii tihti nii vara ärgata. Kui eile oli ärkamiseks põhjust ka siis täna hommikul aeti lihtsalt üles. Tuleb väga huvitav ja hea päev. Täpsed plaanid pole veel paigas, aga kindlasti käin Jontsiga lõunatamas, saan uue rüperaali kätte, õhtul välja pidusse ja siis kui hing ja keha on rahul, saan öösel taas tuttu.

***

Soovituseks: nautige head sööki.

laupäev, 1. detsember 2007

Ballett

Vaatan Mezzo't ja siit tuleb hetkel eriti mõnus ballett. No tegelikult on muusikaline pool see, mis selle mõnusaks teeb, aga inimkeha on ka alti ilus väänlemas ja pandumas näha. Ja üldse on täna mõnus kultuurne päev. Ma muidugi ei tea, mida ja kui palju olen ma teinud igavusest (raamatu lugemine?) ning mis on mul juba varasemast ajast ette plaanitud (õhtul "Fantoom") samas on täiesti lahtine veel hilisõhtu. Hetke tujude järgi tahaks kuskile istuma minna ja head Dzässi kuulata, samas on alati võimalus kinno minna (elagu PÖFF) või lihtsalt klubisse minna ning nautida elu. Eks otsustamisel saavad määravaks need samad tegurid, mis üldjuhtudel alati. Raha, seltskond ja hetkel valitsev emotsioon. "Go with the flow" põhimõtteliselt? Markus läks naise juurde nii et temaga ma ei saa kokku täna, Karinil on muud plaanid ja Kristo läks Tartusse just sel hetkel kui kord kuus mina Tallinna tulen. Irooniline natuke. Aga noh ei kurda. Hea on iseenesest kõigest eemal olla. Korteris on uus mõnus diivan ja põrandalamp. See tekitab hea kodutunde. Kõht on ka täis. Tahtsin poodi minna ja midagi osta ning meisterdada, (sest korteris on uus köök ka ja mõnus suur pann) aga järjekord oli tappev ja seega läksin lihtsamat (ja kallimat ning kindlasti mitte nii maitsvat) vastupanu teed - käisin söömas. Söögid olid seal paremaks läinud kui viimane kord, mil ma seda kohta külastasin kuid siiski on suht narr üsna värvitu ja emotsioonitu söögi eest sellist raha välja käia. Kahetsen ikkagi. Süüdistada saab ka ainult enda laiskust, et poleks viitsinud umbes 15 min järjekorras seista, ja seega ei tee seda eriti. Joogijanu on praegu. Hea vein kuluks ära. Palju asju kuluks tegelikult hetkel ära. Samas minu esmased rahulolu vajadused on täidetud. Täis kõht ja hea muusika taustaks.

***

Seekord soovitan teil lihtsalt mõelda. Sügavalt ja põhjalikult kõike mis teie ümber on. Lihtsalt sel põhjusel, et te ühel hetkel ei avastaks, kui mäda kõik on ja millised sildid on sulle külge riputatud.

(tahaks lõpetuseks "päikest!" soovida, aga mõnusal talveõhtul on see väljend kuidagi sobimatu) Soovin selle asemel positiivsust. Naeratage rohkem, "fuck the nordic emotional coldness" !